Koristamispäev Piltsbergide moodi.

Laupäeva hommik algab meil ikka kuulekalt onu Murphy seadusi au sees hoides. Ehk kui vanematel korteri asukatel oli plaanis nädalavahetusel tunnike kauem voodis põõnata, siis kindlasti läheb asi täpselt vastupidi. Kui muidu lasteaiapäeva hommikul pead väe võimuga pätakad voodist ülesse kangutama, siis nädalavahetustel on tegelased sul seljas maadlemas kindlalt tunnike enne lasteaia ärkamise aega. Kusjuures tavaliselt laseme neil reede õhtuti kauem üleval olla, et ehk laupäeval teevad pikema põssamise. Esmaspäeva hommikul pole sellest iseeneslikust ärkamisest loomulikult haisugi järel.

Meie laupäev algas traditsiooniliselt ehk siis liiga vara. Nägin mõnusat und, kuidas teen uut maailmarekordit 1500 meetri jooksus. Lendasin raja kohal imelise kergusega, mu jalad justkui ei puudutanudki maad. Rahvas tribüünidel elas häälekalt kaasa, juuksed lehvisid soojas tuules, esikoht oli kindlalt minu! Kuid järsku enne finišit viskas klapid jumala kinni. Õhk sai täiesti otsa… Lõin õhku ahmides silmad lahti. Esimese asjana, mida hämaras toas märkasin, oli Elanora, kes ennast kaksiraksi mu kõhu peale oli parkinud, endal mõlemad käed küünarnukist saati MINU ninasõõrmetes. Plika teavitas tähtsalt ” Issi kuule! Issi sul on ninakoll”! Lajatasin selle lause peale endale ühe korraliku põselaksu. Lihtsalt kontrolliks ega ma juhuslikust ikka veel ei maga. Selline äratus ei tundunud reaalne. Valu põsel, hellad ninasõõrmed ja kolle matsutav Elanora andsid tunnistust, et kahjuks on tegemist reaalsusega. Kobasin voodi kõrvalt telefoni, läbi uneuduste silmade nägin numbrit 6:36. Selge värk! Käes on nädalavahetus!

Meeldiv äratus

Lasteaiapäeval peavad nad kuskil 7 ennast ülesse ajama hakkama. Muidu mul pole varase ärkamise vastu midagi, kuid no poole kaheksani võiks ikka nädalavahetusel voodis põssata. Läksin kööki ja keetsin endale alustuseks ühe kohvi. Peale paari kohvilonksu taandus uneudu ja mu silme ette hakkas lahti rulluma meie elutuba. Realtity check nr 2 jõudis kohale. Eelnev päev oli Katu tegelenud toidu pildistamisega ja see tegevus keerab elamise korralikult pea peale. Lisaks olid kratid enda lemmik arendavat mängu mänginud- mille nimi on “veame kõik lastetoa mänguasjad elutuppa ja jätame need läbisegi igale poole vedelema”. Õhtul kutsus sõber metsa lõket tegema ja saunatama. Seal läks olemine nii mõnusalt, et koju jõudes oli aeg teki alla pugeda ja koristamine jäi hommikuks. Tuba sarnanes pigem esimese maailmasõja lahinguväljaga, kus on kaks aastat kaevikusõda ühe jutiga peetud. Võtsin järgmise lonksu kohvi ja hakkasin enda peas mõtlema, et mis klassist alates koolis ajalootunnis esimest maailmasõda läbi võetakse? Lihtsam on meie korterit algklasside ekskursioonidele lahinguvälja eksponendina kasutada, kui seda koristama hakata. Katu magas veel õndsat und koos Nanobeebiga. Olin suurkratid oskuslikult magamistoast välja juhtinud, et lasta Katul jõudu koguda enne tõsist aktsiooni. Teadsin, et kui kratimamma ärkab, pole meil kellegil pääsu. Toimub kiire rivistus ja peale ülesannete kätteandmist lähevad Kratimamma juhendamisel koristustalgud suure hurraaga käima. Lonksasin enne suurt pingutust rahulikult kohvi lõpuni ning lasin krattidel lahinguväljale viimase vaatlustorni diivanipatjadest ja kööginõudest ehitada. Eeldasin, et küllap see kõikuv arhitektuuriime suure kolinaga ümber käib. See kolin peaks motiveerima Kratimammat kohesele valvelolekule. Läks isegi paremini, kui ma arvata oskasin. Lisaks Katu äratamisele saime oma majarahva ja mõned ümbruskonna naabermajade unimütsid kenasti jalule.

Koristamine on meie pere kinnisidee. Katul on selline kiiks küljes, et iga hetk võib uksest sisse astuda mõne tähtsa välisriigi delegatsioon või veel hullem – puhtusest lugupidav ämm. Ehk kodu peab olema kogu aeg laitmatult korras. Mulle isegi see kiiks täitsa meeldib, endal on ju ka mõnus puhtas kodus olla. Paraku omab korras kodust väheke teist vaatenurka meie korteri “vastupanuliikumine” ehk suuremad kratid. Küllap asub Nanobeebi ka nendega samasse leeri, kui jalad alla saab. Nende kinnisidee on korras tuba võimalikult kiiresti, võimalikult paljude vahendite abil, võimalikult segamini pöörata. Ma usun, et see stsenaarium on üsna tuttav nii mõnelegi lapsevanemale.

Nüüd on siis taust selge, kuidas meil Kratimamma suhtumine laupäeva hommikul tervitavast lahinguväljast oli. Nagu olin ennustanud, toimus koheselt rivistus ja anti kätte territooriumid ja ülesanded, kus keegi pidi toimetama hakkama. Kahjuks vastuväideteks ega aruteluks luba ei antud. Seega jäi mu ülihea ekskursioonide plaan esitlemata. Kratimamma asus kööki oma kohale tagasi seadma. Mina suundusin sauna ja vannituba ülesse vuntsima ja vastupanuliikumine hakkas mööda korterit laiali olevaid mänguasju oma tuppa koondama. Loomulikult oli sealt suunast kuulda väikest nurinat laste väärkohtlemise ning lapstööjõu ebaseadusliku kasutuse kohta, kuid nad teavad, et kui mänguasjad nende toast kaugemal liiga kauaks vedelema jäävad, võivad nad väga suure tõenäosusega prügikastis lõpetada. See on küll karm, kuid väga tõhus võte, mis on neile õpetanud, et oma mänguasjadest tuleb hoolt kanda. Mõnus koristamise playlist mütsus youtubest, puusi vaikselt nõksutades sujus projekt linnulennul. Kui juhtusidki korra tempo maha võtma, et näiteks enda briljantpuhtaks küüritud peldikupotti imetleda, andis Katu hingeõhk kuklas uut motivatsiooni kärmelt edasi tegutseda. Pealegi oli väljas fantastiliselt ilus talveilm ja võimalikult kiiresti soovis õue meist pääseda igaüks. Kui vets puhas, läksin magamistuba koristama ja kui seal tolmud võetud ning põrandad puhastatud said, suundusin vastupanuliikumise staapi. Jep, mind ootas ees hommikuse vaatepildi vähendatud koopia. Lahinguväli oli lastetuppa koondatud. Saime ikkagi vanem kratiga kaubale, et koristame toa ära ja paneme kõik asjad omale kohale. 2,5 aastase disaster master Elanoraga jätsin läbirääkimised peale esimest vooru katki. Tema veel lihtsalt ei jaga iga kord matsu ja tundus, et seekord on kiirem tee ise käsi külge lüüa.

Disaster Master omas elemendis

Kuid Merrumist on juba koristamise juures abi üsna kõvasti. Hinges tekkis väike lootus, et küllap on paari aasta pärast Elanora ka koostööaldis ja elu läheb kergemaks. Kõik sujus kui õlitatult ja see tähendab meie korteris ainult ühte – kui kõik suurepäraselt hästi, siis kuskil küpseb mõni vastupanuliikumise sigadus. Mõtlesin nii igaks juhuks Elanora ülesse otsida ja vaadata, kuidas tema oma panust korsitamispäevale annab. Leidsin vannitoast ülesse meie vastupanuliikumise auliikme Elanora koodnimega Tank (sest ta lihtsalt sõidab kõigist üle ja üksiti omab ta ka kõrgeima astme sigatuste ordenit).

Merrum koristusvahendiga.

Ülimalt keskendunud olekuga neiu viis läbi eksperimenti hambapasta ja lillepotist leitud mullaga. Minu briljantselt puhtast peldikupotist ja kraanikausist ei olnud enam midagi järgi. Taustal kostvad rõõmsad youtuubi koristuslaulud ei tundunud enam kuskilt otsast rõõmsad. Väljas sillerdav päike tundus järsku kuskile pilve taha kaduvat. Ei hakanud lapse keskendumist segama. Selle asemel võtsin oma zen oleku ja sammusin sirge sammuga magamistuppa, kus lihtsalt karjusin padjahunniku sisse mõned kõvemad väesõnad. Tunniajasest küürimisest oli tehtud pooleteisetunnine lisa koristamisaktsioon. Pole midagi teha, tuleb tunnistada ka enda süüd. Olin lihtsalt suures koristamistuhinas ära unustanud, et vaikus ei tähenda kunagi head, kui vastupanu liikumise liikmed kuskil omapead toimetavad. Isegi vanaema kingitud antiikse kristallvaasi klirin on kordades parem, kui totaalne vaikus. Enam kui kindlalt tähendab see seda, et tegeletakse globaalset mõõtu sigaduse sepitsemisega. Egas midagi, läksin ja selgitasin kõrvuni mudasele tütrele, et kui sa just mõni modernset kunsti õppivaks EKA tudengiks homne päev ei kavatse hakata, siis kallis ökohambapasta ja lillepoti mulla peamine funktsioon ei ole wc poti dekoreerimine. Suurt nukusilmadega, üliarmas nunnupall sulatas issis igasugused eelnevad mustad emotsioonid. Ta kuulas nii vaikselt ja vaatas üksi mulle silma, et jäi mulje nagu ta saaks kohe päris- päris-päris kõigest aru täitsa esimest korda. Kui olin rahulolevalt oma selgitustöö lõpetanud ja küsisin, et kas said nüüd aru, milleks hambapasta ja lillemuld mõeldud on? Sain väga siira ja ausa vastuse – ” Issi tahan, keeru- keeru!” Põhimõtteliselt oleksin võinud vetsupotile sama jutu rääkida 🙂 Haarasin mõlemad vastupanuliikumise auliikmed kaenlasse ja keerutasime nii, et silmad pahupidi. Siis toppisime ennast riidesse ja põrutasime hoopis õue! Pärast, kui olime korraliku doosi päikest ja värsket õhku saanud, tegime võimsa koristusspurdi ja saime elamise Inglise kuningakojale vääriliselt puhtaks. Seda mõnu saime Katuga nautida kuskil kümme minutit.

Selline näeb tuba välja peale 10 min koristamist.

Kuni ilmusid magamistoast välja huulepulgaga tehtud sõjamaalingutega suurkratid. Selge oli see, et see huulepulk ainult näos ei käinud… Võitlus tuuleveskitega läks täistiirul edasi.

Miks valget värvi magamistuba punane on??? Meie ei tea midagi nägu.

Ma olen kuulnud, et nii mõnigi rohkemate lastega pere on lihtsalt käega löönud sellele paratamatusele, et väikeste lastega kodu lihtsalt läheb ülehelikiirusel segi. Lahenduseks on palgata korra nädalas koristaja või siis lihtsalt harjuda olukorraga ja zen olekus oodata laste kodust välja kolimist. Ma ise kasvasin suures talumajas koos kahe vanema vennaga. Peale ema ja vanaema meil majas rohkem naisi polnud. Emal oli toimetamist suures majapidamises endalgi küllaga ja ega ei jäänud tal mahti meie tagant koristada. Saime kõik väga varakult kätte kooli, kuidas enda järelt koristada, nõusid ja pesu pesta, ise sööki valmistada ja muid majapidamistöid teha. Olen selle üle siiralt tänulik, sest see õpetas varakult iseseisvust ja hiljem oli julge tunne oma elu alustada. Rakendan tänagi sama meetodit kodus ja kaasan lapsi igas võimalikus toimetamises. Elanora lemmar ülesanne on näiteks nõusid aidata mul nõudepesu masinasse panna ja välja võtta. Merrumi harjutasin juba kolmeselt oma riideid ise kokku voltima ja ilusasti kappi paigutama. Eks Elanora ka kõrvalt üritab seda teha, kuid kapp paistab pärast sellist tegevust välja nagu keegi oleks väevõimuga ülekaalulise lumeinimese tikutopsi surunud ja see kompot on valmis iga sekund plahvatama. Sellistel momentidel mõtled küll, et lihtsam ja kiirem oleks kohe alguses see asi ise ära teha, kuid Merrumit vaadates tean, et see kannatlikkus hakkab varsti vilju kandma. Unistustes tõusen ma varsti laupäeva hommikul alles kell kaheksa värske kohvi lõhna peale ülesse. Hommikukohvi nautides vaatan, kuidas tütred issile ja emmele head meelt tehes kodu särama löövad. Rõhutan sõna UNISTUSTES 🙂

Kõige rohkem koostööd tegi Nanobeebi.

Ootan huviga teiste vanemate kogemusi ja suuri sigadusi, mis alguses maailma kokku kukutavad, kuid hiljem aastaid naerutavad.

2 thoughts on “Koristamispäev Piltsbergide moodi.

Add yours

Leave a Reply to Ann Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: