Kolmanda lapse saladus… Meie endine naabrimees on siin loos üks võtmetegijaid.

Iga lastega pere teab, et esimesed kaks aastat tahab laps jõhkralt palju tähelepanu. Mina kutsun seda perioodi koomaperioodiks. Kimad lihtsalt silmad ruudus selle kaks aastat läbi, ilma et saaks midagi aru, mis ümberringi toimub. Esimese lapse puhul oli asi kohe eriti kreisi. Kadus igasugune sotsiaalne elu ära ja eks pablasid ka asju rohkem.

Pärast kahte aastat hakkab laps aina rohkem iseseisvamaks muutuma. See hetk, kui saad lapse esimest korda pikemalt vanavanemate juurde jätta, tähistab meie jaoks kooma lõppu. Nüüd saad nats hingata ja vaadata tagasi.

Pealtnäha tundus koomaperiood igapäevase rutiinse hampstrirattas lidumisena. Kuid pärast paari hingetõmmet hakkab meenuma igast vahvaid seikasid. Kas või see taevaliku peeretuse lugu ühes mu varasemas blogis. Ja sa mõistad, et tegelikult oli ägedaid momente ka, mida lihtsalt kohe tähele ei pannud. Sellegipoolest ei tundu see koomaperiood kuigi apetiitne, et seda kohe uuesti korrata. Või lausa kolm korda ühe jutiga läbi teha. Nüüd võiks Sul tekkida küsimus -” Lugupeetud Piltsbergid, kuidas pagan te tulite sellisele hullumeelsele mõttele, et teha kolm last ühe jutiga?” .

Ehe stiili näide verivärskest nädal aega tagasi kolmikutega õnnistatud isa seisundist. Ta ei tea veel, et lõbusam aeg on alles ees 🙂

Kaks esimest tegelintskit olid meil kohe järjestikku plaanis, sest ühe jutiga tundus see koomaperiood kuidagi lihtsam läbi teha. Kolmanda mõte oli küll kuskil idanemas, kuid sellisesse kaugemasse tulevikku paigutatud. Aktuaalseks tegid selle kolmanda mõtte meie kallid eksnaabrid Seininimesed. Oma vastlapäeva blogis tutvustasin põgusalt teile kahte perekonda. Ühed neist olid Seininimesed. Neist peaks natuke lähemalt rääkima, et te saaksite aru, millist olulist rolli nad meie elus viimastel aastatel on mänginud.

Seininimesed ja nende projekt number kolm.

Seininimesed olid meil pikka aega vastasmaja naabrid. Neil oli sel hetkel kaks poissi ja meil kaks plikat. Ideaalne kooslus. Kui nende põnnid meil olid või meie omad nende pool, valitses majas perfektne feng shui atmosfäär. Päeval lapsed mängisid meie hoovis ja õhtul enne magama minekut lehvitasime teineteisele akna pealt. Hommikuti tormasid lapsed üksteist akna peale tervitama. Vaesed teised naabrid pidid taluma seda üle hoovi aknast aknasse röökimist.

Naaaabripoisid! Naaabripooooisid! Tere hommikust! Umbes selline nägi meil välja tavapärane hommik akna peal.

Koos jalutasime lasteaeda ja tulime ära nagu üks pere. Naised said omavahel õues tunde pläkutada ja pärast kodus loomulikult messengeris veel paar tunnikest peale. Meie mehed saime üksteisele ette näidata igast värke, mida oskasime lastega teha ja arutada tähtsaid maailma teemasid. Elasime elu nagu üks suur pere. Selline idüll sai ühel päeval väga ootamatu ja järsu lõpu.

Järjekordne õuechill. Vahepeal oli lapsi nii palju, et ei saanudki enam arugi, et kes on omad ja kes võõrad 😀

Ilma meiega põhjalikult läbi arutamata otsustasid kallid naabrid lihtsalt minema kolida. No mida värki!!! Seinmees presenteeris meile kohmetult puusalt välja mõeldud põhjuse. Neil sündis kolmas laps ja pidavat kitsaks minema 40 ruutmeetrises korteris. Tule taevas appi! Katu vanaemal oli 17 õde venda, kes elasid koos sama suures majas ja said ilma nurinata hakkama. Loomulikult ei saanud me naabrimehe väljamõeldud vabandust tõsiselt võtta. Selle eest genereerisime eestlastele kohaselt välja enda versioonid. Arvatavasti olime me mingi käkiga hakkama saanud. Võib olla oli naabripoisi abieluettepanekust keeldumine Merrumi poolt liiga jäik otsus? Või sai saatuslikuks Elanora poolt täis pissitud naabrite diivan? Muidu me sellised hingevõtjad tüübid pole, aga ma mäletan, et kolimispäeval oli Katu küll Seinnaise peale ikka väga solvunud.

Esimest korda nägin Katus ka seda solvumise poolt.

Minu meelest ei rääkinud nad messengeris lausa mitu tundi. Õnneks me midagi nii hullu kokku ei keeranud, et naabrid oleksid pidanud kuhugi teise riiki, näiteks Saaremaale, kolima. Nad leidsid endale uue pesa meie kodust kuskil kahe kilomeetri kaugusel. Peale paaritunnist eetrivaikust leppisid naised jälle ära ja täna suhtleme nii palju, kui saab.

Kuskil pool aastat enne seda traagilist kolimist olid meil naabrid mõned ajaks kuhugile ära kadunud. Kuni ühel päeval helistas mulle Seinmees, et pole nagu sada aastat näinud, pane kohve tulele, nad astuvad läbi. Natukese aja pärast tormasid Seinlapsed tuppa, nende tuules Seinmees. Kõige viimasena purjetas kohale uhkelt raseda kõhtu ette surudes Seinnaine.

Katu esimene reaktsioon, kui Seinnaise rasedakõhtu nägi.

Ma nägin samal hetkel, kuidas Katu silmis süttis momentaalselt see kurikuulus sarisünnitaja pilk. Ei olnud enam miskit teha, sain aru, et kolmanda otsus on paika pandud. Küsimus oli nüüd ainult, et millal? Minu arust ei öeldud isegi tere, kui läks juba raseduse teemade süvaanalüüs lahti. See, kuidas see teema õhtu edenedes tuure juurde võttis, andis vastuse sellele, et kolmanda lapse sünd on lähituleviku plaanides ilma suurema seltskonnaga arutamata juba kirjas. Ühesõnaga millal küsimus oli saanud samuti vastuse. Ehk me pikendame enda koomaperioodi veel kahe aastakese võrra. Samal ajal analüüsisime meie Seinmehega selle idee omavahel läbi. Tegime selle mõttevahetuse keset laste ja naiste lärmi, Eesti meeste moodi – pilkudega. Meestel piisab ka pilkude vahetamisest, et saada sama jutt maha räägitud, mis naistel võiks võtta tuhat sõna. Näiteks kerge peanoogutus tähendab- teeme ühe õlle. Või kergelt kissis silmadega, natuke punnis põsed pilk täitsa võõra mehe poolt kuskil avalikul üritusel – kus vets on? Mul on number kahega väga kiire!!! Seinmehe pilgust lugesin välja sügavat rahu ja piiritut rõõmu. Nüüd oli minul enese sees see otsus tehtud. Tuleb kolmas ja see juhtub varsti! Ma võiks öelda, et see oli väga märgiline moment minu elus.

Ehe näide sellest, kuidas mehed saavad ilma sõnadeta meeldivaid vestlusi maha pidada. Mõnikord on need vestlused meeldivad ainult ühele osapoolele.

Seininimesed olid meile ideaalseks eeskujuks, et kolm last ühe jutiga on jumala chill. Neil on vanem poiss kaks aastat Merrumist vanem ja sealt pealt on hea jälgida, mis tulevik meid ees ootab. Lapsed lähevad kogu aeg iseseisvamaks. Kui viitsid ja tahad ise juhendada ning julgustada last, toimub iseseisvaks areng veelgi kiiremini. Seininimesed on hea näide ka sellest, millist olulist rolli mängib tugev paarisuhe kolme järjestikuse lapse saamise plaani juures.

Kui Sul on täna kaks last ja plaanid kolmandat, siis vaadake kaaslasele enne sügavalt silma ja tunnetage, kui palju selles suhtes on armastust ja positiivset energiat. Ma saan aru küll, et Kelly Sildaru on siin viimasel ajal kõvasti extreemsporti propageerinud, aga tasub hoolikalt läbi mõelda ning tunnetada, enne kui plaanite extreemsete aladega tegelema hakata. Tehke enne koos läbi mõned kergemad katsed. Jookse näiteks kipsis jalaga Tallinna maraton läbi. Või aja naise nähes ämm endast täiesti välja ning seejärel lukusta ennast koos temaga mõnda kitsasse ruumi kuueks tunnik, näiteks nagu lifti või keldripoksi.

Kui plaanid kolme last, siis algul vaata, kui raske on kahe lapsega.

Võrreldes kahe lapsega, on ühe lapsega elu justkui jalutuskäik pargis. Kahe lapsega on elu nagu Tartu maraton, parajalt koormav, kuid mõnusa tempoga ja iga natukese aja tagant paistab mõni puhkust andev toitlustuspunkt. Kolme lapsega elu ei erine suuresti Tartu maratonist, kuni neist keegi otsustab jäägitut tähelepanu saada (tavaliselt kõik kolm korraga) või käkki keerata (üldiselt kolm korraga) või hoopiski haigeks jääda (õnneks siiani ainult kahe kaupa). Sellistel eluetappidel avastad momentaalselt ennast keset Iron Mani triatloni, kus mingitest puhkuse- ja toitlustuspunktidest pole juttugi.

Põhimõtteliselt kui oled kolme või enama lapse vanem, võid töökuulutustele, kus on nõutud tugev stressitaluvus pingelistel momentidel ja hea meeskonnatöö oskused, silmad kinni ringikese ümber tõmmata. Sul on need oskused sõna otseses mõttes kodust kaasa antud 🙂

Enne kolmanda lapse saamist tasub ikkagi katsetada, kui raske on kolme lapsega. Väike pinge võib ikka sees olla, aga kui selle raskusega hakkama saad, on asi selge kui allikavesi. Küta edasi tallagaasiga!!!

Igatahes olgu kuidas on, kuid lapsed on lahedad! Tuleb lihtsalt iga lapse puhul kahekordselt korrutada ootamatuste ja väljakutsete hulga ning need vastu võtta. Meie Katuga järgime sellist elufilossofiat, et kui kahe inimese vahel on armastust nii palju, et see enam sisse ei mahu, siis realiseerub see laste näol. Olgu kohe ära mainitud, et kolmas laps on meie peres kogu armastuse fooni kenasti tasakaalu viinud. Ehk neljandat last plaanis ei ole. No vähemalt senikaua, kuniks eks-naabrinaine mingis hullusehoos jälle raseda kõhuga meile külla purjetab.

Tänud, kallis eksnaabrimees, et mind inspireerisid oma hullumeelse tükiga kolm laps ühe jutiga teha. Ja eks muidugi ka suured kummardused eksnaabrinaisele, kes inspireeris omakorda Katut!

Igal juhul terve meie pere on ülimalt rahul, et Nanobeebi just Siin ja Praegu on!

Kui Sulle meeldivad Piltsbergide tegemised, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis!

3 thoughts on “Kolmanda lapse saladus… Meie endine naabrimees on siin loos üks võtmetegijaid.

Add yours

  1. Ma naersin nii, et pisarad väljas 😂🤣 väga lahe – meil on ka kolm last ja läbi sellise võtme on neid laste asju tõesti kreftisem ajada.
    Ma loen ilmselt siit nüüd kõik läbi ( kui keskmine laps juhuslikult üles ei ärka ja miskit tahtma ei hakka – kolmas avastab lastetoas juba õnneks maailma 🤪)

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: