Nädal 64-70

#64. Puzzletamine.

Merimee polnud vast kolmeseks saanudki veel, kui avastasin ta esimest korda omaette puzzlet kokku panemast. Elanoral ma sellist huvi pole näinud puzzlede vastu. Ma ise olin väiksena suur puzzlede fänn. Oma esimese tuhandese puzzle panin kokku vast juba kümneselt. See on mõneti selline meditatiivne tegevus. Samas õpetab kohanema värvide maailmas ja märkama mustreid ka elus. Mida suurem puzzle, seda süstemaatilisemalt sa pead sellele lähenema, et kiiremini tervikpilt kokku saada. Näiteks tuhandese puzzle juures sorteerid kõigepealt ära erinevate detailide jupid. Näiteks ääre jupid ühte hunnikusse, sinise taevajupid teise, lillekesed aasal kolmandasse ja ebamäärased neljandasse. Sajasest pundist on juba kergem sarnasusi leida, kui tuhandesest sigrimigri hunnikust. Nii on elus ka vajalik enda ideed ja toimetamised kaardistada, sest muidu läheb kogu võhm selle segapudru analüüsimiseks. Mul on hea meel, et saan need oskused tütardele mänguliselt edasi anda.

Neid 30. tükiseid puzzlesid paneme juba aja peale kokku. Need on üsna lebod juba.

#65. Volbriöö.

Volbriööl sõitsime linnast välja sõber Stenoosi juurde maale. Tal oli proua päeval uhked ettevalmistused teinud. Lastele pakuti rohelist nõiajooki aurava kandiku peal. Juustupulgad nägid välja nagu värvitud küüntega nõia sõrmed. Tegime volbrilõket ja muhedat grilli. Mina tegin lastele aardeotsimise mängu. Kuri nõid oli virutanud lastelt suure varanduse ära ja meie läksime seda otsima. Õnneks oli igasuguseid vihjeid rajale jäetud, mis juhatasid järgmise punkti juurde.

Rohelised võlujoogid toimetati kohale peanõia poolt isiklikult.

#66. Keldris värvimine.

Mul on keldrisse tehtud oma meestekoobas. Seal saan vahepeal akusid käia laadimas, kui üleval naised elu liiga tormiseks ajavad. Ühtlasi meisterdan seal Katule toidufotograafiaks vajalike taustapindasid. Tavaliselt on vaja mitmeid tunde värvidega mässata ja plätserdada, et saavutada üsna nõudliku kliendi rahulolu. Elanorale millegipärast meeldib keldris koos minuga hängida. Võtsin ta endaga kampa. Katu pani talle trööpamise riided selga, kuid palus, et need värvisemaks ei läheks kui nad juba on. Me kõik teadsime, et see on pigem suu soojaks öeldud. Sellel hetkel, kui esimene värvipurk oli avatud, olid need riided topelt värvisemad kui ennem. Elanora oli väga tubli ja õppis kiiresti kuidas pintslit hoida ja värvi korralikult segada. Kindlasti on just lapsevanemal vaja kannatust ja püsivust sellistel hetkedel. Tasub arvestada ka sellega, et loomingulisus saab hoopis teise taseme, sest sa ei oska ette aimata, kuhu see värvidega plötserdamine välja viib.

Suurepärane õpilane Elanora.

#67. Kaelakee hääl töötuba.

Siinkohal jälle tänud sulle kallis GALT. Merrum sai sünnari ajal kingituseks kaelakee tegemise komplekti. Ta on täpselt sellesse ikka jõudnud, kus taolised iluvidinad on hakanud tähtsat rolli tema elus mängima. Komplektis oli kahe kaelakee materjal. Meie võtsime Elanoraga teise komplekti ette. Alguses näitasin Nonale ette, kuid ülimalt kiiresti saavutas ta ise näpuosavuse. Peenike nöör pisteti osavamalt pärlite aukudest läbi, kui issi seda ealeski oleks oma suurte sõrmedega teha osanud. Kusjuures kee lagunes kolm korda laiali ja selle pidi täpselt sama moodi kokku panema. Ma imestasin, kui püsiv suutis Elanora olla selles olukorras. Pärast avastasin pakilt, et tegelikult oli see mäng alles 5+ aastastele mõeldud.

Tavaliselt lammutamisele orienteeritud Elanora on nüüd hoopis loomise lainel.

#68.Elanora sünnipäeva tähistamine.

Elanora eriline päev. Hommikul, kui läksime sünnipäeva lauluga Elanorat ülesse äratama, ei olnud tema vastuvõtt nii roosiline, kui meie laul. Lasteaeda sai uhke puuvilijavaagen tehtud. Ja õhtul läksime vanaema vanaisa juurde sauna, kus kõik tegevused ja aktiviteedid valis sünnipäevalaps ise. Kummalisel kombel valis ta seekord lava peal koos issiga higistamise, kuigi pakkusime erinevaid mänge ja tralle välja. Ikkagi oma isa laps 🙂

Beibe sa oled nüüd kolmeneee!!!! Mida värki, päriselt ka või!

#69. Ettevalmistused sünnariks vol 2.

Terve laupäevase päeva valmistasime ette laste sünnariks, kuhu oli tulemas rekordarv külalisi. Üldreegel on tavaliselt nii, et kui kutsud lapse sünnarile paraja pundi inimesi kokku, jääb ikka selline 40% tulemata. Ikka mõni põnn jääb haigeks või tuleb mingi mu ootamatus ette. Seekord oli ainult paar üksikut inimest pidanud ära ütlema ehk ettevalmistused tulid seda tõsisemad. Plikadega valmistasime sünnipäeva kaunistused lõpuni. Testisime mullikaid ja aitasime ema köögis sellega, et ei olnud seal kuidagi jalus. See on teinekord suisa võimatu missioon, eriti megakiiretel momentidel.

Juhtub igasuguseid imelisi asju, kui Katut köögis mitte segada.

#70. Suur sünnipäeva pidu.

Tegime seekord õuesünnari. Kummardus ämmale ja äiale, kes pühalikult ise selle võimaluse välja pakkusid ja väga suureks abiks olid! Pidu oli vinge, mina korraldasin lastele mänge ja tralli. Katu vend tegi minikontserdi. Katu vennapoeg tegi lastele disko ja näitas samal ajal viimase aja kuumemaid tantsuliigutusi ette. Ilmataat tegi omalt poolt võimsa kingituse superilusa päiksepaistelise ilma näol.

Maailma õnnelikum hetk.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: