Kuidas Piltsbergid endale kodu ostsid.

Neli ja pool aastat tagasi olime seisus, kus pidime valima kas osta endale päris enda kodu või jätkata üürimise teekonda. Võrreldes üüride hindasid ja pangalaenu makseid, kaldus otsus ühepoolselt ostu kasuks. Me ostsime uue korteri. “Uus” on väikest viis kirjanduslik liialdus. Seda pea 50 aastat vanas majas olevat korterit on vähemalt 4-5 perekonda uueks nimetanud. 

Ostmise momendil oli meile jäänud sõelale 2 korterit. Mõlemad asusid põhimõtteliselt samas asukohas, olid sama suured ja sisuliselt sama hinnaga. Pidime hakkame enda jaoks plusse ja miinuseid üle vaatama. Peamine erinevus korterite vahel oli see, et üks oligi päris uus.  See asus alles ehitusjärgus majas äärelinnas. Päris priske pluss tutika korteri kasuks. Siin nagu minu jaoks plussid lõppesid. 

Vana maja korteri peamine pluss oli minimaalne, kuid eluks vajalik sisustus. Seal oli sees köögimööbel, külmik, pesumasin, köögipliit. Lisaks veel voodid kahes magamistoas ja köögilaud koos toolidega. Sellest “koli kohe sisse ja hakka elu elama” komplektist olid puudu vaid telekas ja diivan. Need juhuslikult olid meil ainsad isiklikud asjad, mis üürikorteri perioodil soetatud olime.

Köögimööbel on suures osas päris meieliku ilme saanud. Aastatega on siia paar riiulit juurde tehtud ja uue töötasapinna paigaldatud.

 Kogu meie olemasolev vaba raha oleks läinud mõlema korteri puhul sissemaksuks.  Ehk uue korteri ostu puhul oleksime pidanud hakkama raha koguma ja neid asju kõiki samm sammult soetama.  Selline pappkasti otsas elu kahe aastase lapse ja raseda naisega ei tundunud mulle kuigi ahvatlev. 

Teine suur boonus oli, et vanas majas saime kaasa kaks keldrit. Ja suure heas korras kuuri. Täna on väiksem Katu kelder ja teise suurema disainisin endale meeste koopaks. Praegusel karantiini ajal on see tänuväärt koht, kus tunnike istuda ja head musa uhkes üksinduses kuulata. Uues majas oleksime pidanud riidekapi suuruse panipaiga eest rahakoti raudasid mugavalt kangutama. Heal juhul lapsevankri oleks saanud sinna suruda ja paar purki moosi ka. Jalgrattad ja laste kelgud oleksime pidanud rõdul ladustama.

Minu jaoks vana korteri juures olid veel suureks plussiks saun ja kaks ahju. Katu tegi selle plussi peale lihtsalt möhhh. Maapoisina hindan ma puidu soojust väga. Korteris oli olemas ka õhksoojuspump ning põrandaküte juhul, kui ahju kütta ei viitsi. No ja saun on selline asi, mis minu veregruppi on sisse kirjutatud. Ma pean lihtsalt saunas minimaalselt 4 korda kuus käima.

Minu jaoks üheks väga oluliseks argumendiks korteri ostu puhul oli ka kindlasti valgus! Tutikas kortermajas oleks enamus meie akendest jäänud lääne ja põhja suunda, aga meie ostetud korteris on enamus aknad lõunasse. Talvel me näiteks saame päikesevalgust maksimaalselt nautida. Õnneks oli korteri tutvumise päeval päikesepaisteline ilm ja saime kohe linnukese kirja!

Siin pildil on üks kurikuulsatest ahjudest, mille kütmisega ma Katu arvates vahest liiga hoogu satun. Laud ja toolidki on meie stiilis ära vahetatud.

Me vaatasime pilguga ka tulevikule ehk kuidas lasteaedade asukohad klapivad. Mõlema korteri puhul oli lasteaed 300 meetri kaugusel. Kooli pääsemise teekond oli mõlemal samal tasemel. Mida me siis veel ei teadnud ega osanud vaadata, oli 200 meetri kaugusel asuv rongipeatus. Täna on see tõeline mugavuse looja, raha säästja ja aja kokkuhoidja. 

Kesklinna pääseme 20 minutiga. Kiiremini, kui autoga ja seda tasuta. Lisaks pääseme parkimiskoha otsimistest ja selles summast, mis sinna kuluks. Tänase seisuga on põnnid plaanis panna kooli, mis on ühe rongipeatuse kaugusel ja see teeb elu tulevikus nii meie kui ka laste jaoks mugavamaks.  

Äärelinna uude kortermajja kodu ostes oleks üks meist ka Tallinna tasuta sõiduõiguse kaotanud, sest korter asus 200 meetrit Tallinna piirist väljaspool.  Ja vähemalt üks meist oleks pidanud ennast sinna sisse kirjutama. Meie tänane korter asub jälle 200 meetrit Saue valla piirist ehk tallinlaste hüved on säilinud. 

Mille peale me veel ei osanud roheliste korteri ostjatena mõelda, oli majas olevate korterite arv. Täna elame ühte hoidvas pisikeses 7 korteriga majas. Meil on ühine hoov, kus lapsed saavad koos hullata ja vanem generatsioon filosoofilisi vestluseid arendada. Isegi väike salati kasvatamise aianurk on olemas. Uus korter asus suures majas, kus vaevalt uute tutvuste loomine oleks nii nobedasti käinud. Vast naabrid oleks ka viltu vaadanud, kui kuskile majanurka oma salatipeenra oleksime ülesse löönud.  Samas väiksema maja puhul on miinuseks maja renoveerimisrahade kokku saamine. Summad lihtsalt kogunevad aeglasemalt.

Lisaks võrdlesime me veel tuleviku kommunaale. Vanade majade puhul on see esimene asi, mida vaadata nii üürimise, kui ostu puhul. Pealtnäha odava korteri kuumakse võib ära nullida meeletu kommude hind. Meie vana maja oli just saanud uue katuse peale ja tutika fassaadi. Jaheduse üle me kurta ei saa ning kommud on samad, mis selles uues kortermajas. 

Kõik kaalumise plussid ja miinused mitu korda üle vaadatud, tegin tähtsa otsuse ära – läks loosi vanas majas olev korter. No tegelt rääkis Katu ka otsuses kaasa, aga teades, kui keerulised on tema jaoks otsuste vastuvõtmised, ootaksin  lõppsõna otsuse kohta tänase päevani. 

Seinale ilmus meielik tapeet ja kodu sai kohe kodusemaks. Diivani katte oleme pidanud kirjuma vastu vahetama. Väikeste geoloogide kultuurkihti lihtsalt polnud võimalik sealt enam ära eemaldada.

Korter oli pool aastat tagasi värske värvi peale saanud ja oodanud uusi omanikke, kuid teades meie perele omast vävihaigust, siis lasime super remondimees äiapapal nädalakese värskete värvidega möllata. Lisasime veel paar detaili omanäolise tapeedi näol ning uus elu sai alata. Eks põnnid on ajapikku siit ja sealt oma modernsete koopamaalingutega detaile lisanud. Uut värskenduskuuri pole seega mõtet teha enne, kui lapsed on piisavalt suureks kasvanud. Tänaseks on järk järgult ka korteri ostuga saadud kaasavara vahetatud. Igal juhul me oleme täiega rahul selle otsuse üle. 

Sellest korteri ostu kogemusest võin öelda rohelistele oma kodu otsijatele, et vaadake üle enda harjumused ja pange paika järgmised viisaastaku plaanid pereplaneerimise osas. Suhelge nende sõprade tuttavatega, kes on hiljuti oma elamise ostnud. Või mõne usaldusväärse maakleriga. Saate vast häid nõuandeid, kuidas hinda sõbralikumaks kaubelda. Sellisest vestlusest võite saada jälile ehk mõnele puudusele, mille peale ise ei tulnud.  Näiteks pole lähedal lasteaeda. Või on ühistransport liiga kaugel. Või elab majas ebanormaalselt palju uudihimulike pensionäridest naabreid, kellel kõrvakuulmine peale kella üheksat õhtul väikelaste jauramise peale kohe eriti teravaks läheb. 

Selline oli meie korteri ostmise lugu. Soovime oma pere poolt kõigile tänastele oma kodu ostjatele edu ja et tuleks just see kõikse mõnusam kodu 🙂 

Olge ikka Piltsbergide lainel! Viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: