Piltsbergide Tartu seiklused. Teine osa.

Esimese päeva programm oli meil kuidagi jube tihe ja igat liigutust tuli arvestada. vSpa uksest sisse astudes ei jõudnud õieti toas ringigi vaadata, kui meie Kardoga pidime juba hoolitsustesse minema. Peale meid kimasid kohe naised hoolitsusse ja peale nende hoolitsuse lõppu pidime 15 minuti pärast istuma restorani lauas. Ja vahepeal pidime jõudma korraks lapsed basseini visata, sest vastasel juhul oleks nad ootusärevusest plahvatanud. Ühesõnaga meil oli selline korralik turbosiili küte peal. Edaspidi oleme targemad ja nii tihedaks ei aja enda programmi või võtame paar lisa spa päeva juurde, et saaks chillimalt võtta. Esimene päev oli chillimisest igatahes kaugel.

Pean tunnistama, et me Katuga ei olnud endale varem suutnud maha müüa ideed, et miks peaks tavaolukorras suvel spaasse minema. See mõte kumises kuklas täpselt nii kaua, kui avasime enda hotellitoa ukse. Meid ootasid ees valged hommikumantlid, mega mõnusad pehmed voodilinad ja klaasist seinaga vannituba. Kohale jõudis teadmine, et järgmised päevad ei pea me olema oma remondi asju täis tolmuses korteris. Me ei pea segamini keeratud tubasid koristama ega nõudepesemisega jantima. Ja me saame vedeleda erinevates saunades ja mullivannides ennast lebo süldiks. 

Beibed tõmbasid kohe lebonaariumisse ära.
Sellised armsad nunnupallid ootasid plikasid toas.
Reaalselt Merimee lahendas ja värvis selle raaamatu läbi.
Pliksid tõmbasid spa vormiriided sekund peale tuppa astumist selga. Nad vaesekesed ei teadnud, et solberdamiseni on veel mitu tundi.
Nanobeebi piilub vannituppa.
Ja nüüd on Elanora kord.
Madeliine hängis oma väikses voodis jumala hea meelega.

Nagu rääkisin oli graafik tihe. Ei jõudnud ma kõike kodinaid ja kotte tuppagi tuua, kui Katu ulatas mulle hommiku mantli ja käskis järgmine tund ennast ümbritsevast maailmast ära kaodata. Täitsin kuulekalt sõna sõnalt ta käsku. Saime vastuvõtulauas herr Kartuuberiga põgusalt kokku. Minul oli VANA EESTI MASSAAZ ja tema oli võtnud endale näo hoolduse. See oli üsna õige valik, sest peale kolme päevast härrasmeeste vestlusringi nägi ta nägu välja nagu ta oleks liivapaberist padjapüüridel maganud ja hommiku kohvi asemel lasknud enndale panniga näkku äsada. 

Mind ootas toas ees turske lõuna eesti mägilane Ruuben. Aimasin kohe, et siin võetakse asi tõsiselt ette. Palusin Ruubenil enne seletada, et mis see vana eesti massaaz endast täpsemalt kujutab? Seda kutsuti vanasti soonte tasumiseks. Kui peale rasket põllutööd olid jala või selja kangeks tõstnud mindi küla targa juurde kes siis kukkus sooni tasuma. Ja seda tehti nii kätte, kui kõige muu ettejuhtuvate vahenditega. Mängu võisid tulla kirvevarred, suuremat sorti puukulbid või isegi munakivid. Lasin igaks juhuks pilgu üle hämara toa, et ega mõni kirvevars kuskilt paista. 

Kohe alguses leppisime kokku, et vesiste silmadega krampis tuhara lihastega hambad ristis pole mõtet kangekaelsamate soonte tasumist kannatada, vaid andku ma ikka märku, kui mägieestlane oma piiramatu rammuga pealinna lödipüksile liialt valu teeb. Õnneks Ruuben ennast tagasi ei hoidnud, aga samas ka täis jõuga mind mudima ei hakanud. Ma võin öelda, et leidsin endale just selle mudimise, mida olin aastaid otsinud. Selline rahulik, sügav ja väga põhjalik. Huvitav selle mudimise juures oli asjaolu, et kandsin protsetuuri ajal seljas vanade eestlaste viimased tuhat aastat kestnud tippmoe röögatust -linasest särki ja pükse. Mingit õlisid ei kasutatud ja sellist udupeent silitamist ka ei olnud. Tõsiselt mehelik hoolitsus, mida soovitan proovida ka kangekaelsetele ja spordiga tegelevatele naistele. Boonusena sain kaasa Ruubenilt hunniku õpetusi, kuidas enda lihaseid kodus hoida ja mõne harjutuse kuidas endale ise soonetasumist korraldada, kui jama käes. 

See protseduur oli tõesti mõnus!

Pärast mudimist juhatas Ruuben mind chill alale, kus pakkus mõnusat teed. Chill ruumi kasutamine on kohustuslik peale spahoolitsusi! See tagab mõnusa sujuva tagasi tuleku reaalsesse maailma. Selline muhe pehme maandumine. Minuga ühines üks kahtlaselt tuttava olemisega noormees. Härra Jüri Ratase soeng reetis, et see õndsa naeratusega noormees on härra Kartuuber isiklikult. Poiss oli ikka veel oma näohoolitsuse lummuses, et läks jupp aega ennem sõna suust välja sai. Ta oli ikka väga rahul! No pidigi olema, põsed pehmed, kui beebi pepu, otsaesiselt viimsedki murekortsu varjud minema silutud välimus andis tunnustust, et töö on läbi viidud erakordselt hästi. 

Me oleks Tuupsiga sinna jäänudki muljetama oma õndsaks saamisest, kui poleks tulnud meelde, et naistel ju kohe spa hoolitsused peale tulemas. Naistel läks see värk veits lappama, aga sellest juba homses blogis.

Härrad peale edukat protsetuuri läbimist teeklaase kokku löömas.
Selle nimi on totaalne chillaction. Kiiret polnud kuskile… Viie minuti pärast juba oli väga kiire.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: