fbpx

Möliseks äkki üksteisega vähem ja vaataks rohkem peeglisse ah?

Jube keeruline on rääkida enda küljes olevatest mitte meeldivatest asjadest. Ikka tahad välja paista ju vähe asjalikumana, kui tegelikult oled. Mõnes mõttes on see edasiviiv jõud ja annab kamaluga enesehinnangut juurde ning aitab sirgema seljaga loojangu poole tatsata. Maha sureme me kõik kunagi, miks siis pea norus läbi elu minna. Samas veidike enesekriitikat ei tee ka paha. Muidu läheb nina liiga püsti ega märka, et lähed läbi elu teiste peal talludes. 

Mäletan, kui ma kunagi olin Täitsa Pekkis podcastis ja seal tulid lõpus need välkküsimused. Üks nendest oli, et milles sa hea ei ole? Tõmbas korra juhtme kokku küll 🙂 Kes see ikka endast negatiivselt tahab mõelda. See valdkond võib väga laiaks minna. Näiteks ma pole absoluutselt hea kosmonaut. Samas ma ei saa seda väita, sest pole kunagi proovinud. Küll aga saan tõmmata selle küsimuse kitsamasse spektrisse. Näiteks, kui hea rännakukaaslane ma olen Katule? 

Jeee! Millised toredad rõõmupallid siia pildile on sattunud!

Kuna tänasel päeval on Katul mulle teadaolevate andmete põhjal ainult üks elukaaslane (see olen mina muideks! kurat, kus mul on ikka vedanud ), siis on mul võimalik ennast võrrelda ainult iseendaga. Või hoopis koostan universaalse ankeedi Katule, kus ta siis peab kümne palli süsteemis hindama mu erinevaid omadusi mehena. Katu täidab ankeedi ära ja saadan selle siis analüüsimiseks sõltumatule komisjonile, mis koosneb täiesti neutraalsetest isikutest nagu mu ämm ja äi. Nemad siis annavad hinnangu, kui normaalne elukaaslane ma Katule olen. Kujutan ette, kuidas ämm punase pastaka ääremärkusteks tühjaks kirjutab ja palub ikka tütrel natuke kriitilisemalt need küsimused üle vaadata. 

Ei kuram, kui ma nüüd nii mõtlen, siis selle ankeedi jama jätan vahele. Lihtsam moodus on vaadata hoopis peeglisse ja mõelda, kuidas ma sooviks, et inimesed minuga käituksid. Kui ma soovin, et inimesed oleksid minu vastu rohkem aupaklikumad või hoopis konkreetsemad või hoopis sõbralikumad, siis vaatan, kuidas see tegelane, kes mulle peeglist vastu vaatab, käitub nendega. Mind ümbritsevad semud, kes on sõbralikud, hoolivad, positiivse ellusuhtumisega ja kes rebivad muhedat elutervet huumorit. Vot selline vend mulle peeglist vastu vaatabki. Lahe!

Sõbrad sõpradeks. Neid ma iga päev ei näe, kuid Katu ja põnnid on mul siin iga jumala päev platsis.  Ja mõni päev panevad põnnid ikka hullu. Näiteks meie esiklaps Merimee on selles superklassi saavutanud. Ta keeras siin üksvahe tervele närvikavale vindi ikka korralikult peale. Algul paukusime Katuga vastu ja kasutasime isegi vanakooli ähvardamismeetodeid erinevate variatsioonidega. Miski ei aidanud. Lõpuks taipasin, milles viga oli. Läksin selle peale ahju ette ja raputasin endale pähe korralikult tuhka.

Merimee teab juba üsna hästi, et kui meil peres lähevad need tormised päevad lappama, siis aitab täiskasvanutel maha rahuneda paar tilka CBD õli keele alla. Kui tahte ka proovida siis soovitame ORGANIA brändi. PILTSBERG15 annab alet ka.

Loomulikult ma ei raputanud endale päriselt tuhka pähe, vaid hoopis tunnistasin oma osalust selles käitumises. Lapsed on pisikesed korteris ringi siblivad hinge peeglikesed. Ja muideks nad tunduvad pealtnäha üsna karastunud, kuid tegelikult on veel üsna haprakesed. Merimee peegeldas nii mulle, kui Katule meie omavahelisi sisemisi pingeid. Uskumatu, kuidas täiskasvanud inimesed ei suutnud endile otsa vaadata ja tunnistada, et ise oleme üsna nadilt omavahel käitunud. Ei, jumala pärast. Hoopis laps peab midagi oma käitumisega ette võtma, sest me otsustasime mitte oma vigu tunnistada.  

Ooo peeglike, peeglike tooli peal! Mida sinu tänane pahur olek minu küljest peegeldab?

Näed, jõudsimegi Katu juurde tagasi. Vaataks õige nüüd, kui hea elukaaslane ma praegu Katule olen? Kõiksema ausam ja parim peegel mulle endale on Katu. Mida rohkem sa inimest usaldad, seda rohkem tundespektreid sa välja näitad. Tööl kontoris olles ei lenda me just tihti omadega laiali ega kukku heast peast näiteks häält tõstma, kellegi nägu täis sõimama või pisaraid poetama. Koduseinte vahel võime kaaslasele kogu tundepaketti koos kõikide lisadega välja laduda. Nõnda saab seda Katu mulle teha ja ma nii ka mina temale. Kuigi jah, pean tunnistama, et mul on veel hulgim õppida, kuidas mehena kõiki tundeid endale lubada tunda.

Täna hommikul sain Katu käest mugavalt pikki pead. Nagu automaadi valangust tuli sealt igat sorti teemasid. Ma lõin risti ette ja tänasin taevast, et ta sai selle emotsioonitulva ühe jutiga maha vuristatud. Kõige kehvemad on need mitu päeva vinduvad emotsioonipajad, mis vaikselt nurgas podisevad, et siis aeg ajalt kaane vahelt üle keeda. Ma jäin sealjuures mega rahulikuks. Normaalne oleks olnud hüpata kaevikusse, võtta sisse kaitsepositsioon ja enda emotsionaalne kuulipilduja täis laadida ning igast torust valusaid lauseid vastu kõmmutada. 

Ma sain endale teha pika pai ja öelda, et Illimar sa oled kuradi heas kohas. Sinu energiatass on kenasti täis, su stressilevel on madal. Ei ole ma siin kogu aeg nii zen olnud. Alles mõned päevad tagasi ajas Katu mind oma konkreetse ajuvaba jauramisega korralikult närvi. Jumala pärast, ärge küsige detaile, sest ma ei mäleta neist midagi. Ei saagi mäletada, sest need ei ole olulised. Oluline oli, et ma reageerisin neile plahvatuslikult. Miks ma närvi läksin oli see, et nägin peeglist ennast. 

Ma ise olin niru kaaslane endale. Imeline peeglike seina peal, ütle kui hea kaaslane ma olen oma kaasale. Jess boss! Asi on lihtne, kui lähed teise inimese peale närvi ja sind häirib tema juures üsna palju asju, siis vaata esiteks kuidas sa oled endaga käitunud. Oled endale puhkust andnud, oled tervislikult söönud, piisavalt liikunud või teadvustanud, et nii mõnedki esile kerkinud emotsioonid pärinevad näiteks lapsepõlve kogemustest. Et olla hea kaaslane oma kaaslasele, pead olema eelkõige hea kaaslane iseendale. Et ümbritseda ennast mõnusate inimestega, pead enne ise maailmale kõike seda peegeldama, mida soovid enda ellu. 

Ma siin peegeldan parasjagu väga chilli papsiks olemist. Viimase nädala jooksul on lapsed mulle mõnuga vastu peegeldanud chilliks lapseks olemist. Päris äge ikka. Proovi sina ka! Lase igast hirmudest, uskumustest ja muudest piduriklotsidest lahti ja peegelda kohe ikka täie rauaga! Mul on nii paganama hea meel, et meie pere tegemisi just Sina jälgid! Sa oled täiega meie positiivse, värviküllase, armastust külvava elu jaatava maailma peegel! Suur, äärmiselt hubane ning otsast ääreni pehme kallistus Sulle!

Mõnusat hubast talve jätku!

✫ Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks ✫

2 thoughts on “Möliseks äkki üksteisega vähem ja vaataks rohkem peeglisse ah?

Add yours

  1. Ma valiks teie juures nädal puhkust soojamaa reisi asemel. Ma tahaks nii väga seda positiivset energiat ja naeru tunda. Väga kiftid olete😊

Leave a Reply

Powered by WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: