Site icon PILTSBERG

Hinge näriv ja keha halvav kadeduseuss minu sees.

Kuidas teil selle kadedusega lood on? Mul on viimasel ajal selle kadeduse tundega üsna vähe pistmist olnud. Seda ootamatum ja retsim mul oli kui kadedus paar päeva tagasi mu hingeväravatest sisse marsis ja üsna ülbelt kogu füüsilise kui ka vaimse keha enda omaks kuulutas. 

Kadedus tunne muideks pidavat olema suisa meile geneetiliselt kaasa antud. On tehtud uuringuid, kus soomlastel ja nende pisikestel nunnudel naabritel eestlastel see geen kohe eriti usinalt välja lööb. Teadlaste teooria järgi aitas evolutsiooniliselt kadedus meid motiveerida ennast täiustama, et saaks ikka naabrist parem olla. Loomulikult mõjutab kadedust ka keskkond ehk pere ja ümbritsevate sõprade suhestumine. 

 Paraku ei laasta kadedus mitte ainult kuplialuseid mõttemustreid, vaid pikemaajaliselt võivad inimesed langeda depressiooni. Mis omakorda mõjutab meie ülejäänud alumise korruse kaadervärki. 

No näiteks tõused hommikul ülesse ja tööle minnes näed kuidas naabrimees istub autosse, mida sa ei saa endale unes ka lubada. Hambaid krigistades lähed nii pingesse, et see hakkab mõjutama kaela ja selga. Lisaks tekivad sellest pinges olekust hingamisprobleemid. Saab pihta nii maks kui ka loomulikult sapipõis. Kehakaalutõusuga võib juba eos arvestada, sest kui ma seda autot endale lubada ei saa, siis kreemisaiasid ostan lohutuseks topelt.

Kadedustektavad reisipildid. Pagan, tahan ka palmi all olla või hoopis Piltsbergide moodi erinevaid Eestimaa urkaid läbi rännata, et leida selliseid ägedaid värvilisi pärle.

Omal ajal, kui ma veel noor nolk olin, sain kõiki need sümptomeid enda peal ära kogeda. Nüüd ei viitsi kohe üldse selle kadusega pikalt aega koos viita. Aga ometi ta puges sisse ja väga huvitava nurga alt. Nimelt nägin siin sotsiaalmeedias, kuidas meite vanad head semud Seininimesed on teinud järjekordse laheda sportliku väljakutse pere ja semudega. Mul tuli siuke kadedus peale. Hakkasin koheselt ennast haletsema. Miks mul ei ole lähimate semudega sellist toredad pidevalt koos sportimise traditsiooni…. Näed kui vahva neil on seal pundiga üksteist toetada… Nii äge ühtehoidev pere…. Ja no seda hala tuli minu seest ikka korralikult. 

Ja lasin tulla ka enne, kui panin stopi peale, sest kõik tunded on lubatud. Kadedusega on selline värk, et vähemalt minu kogemuse järgi ta kuskile edasi küll ei vii. Ussitad omaette ja saadad sajatusi neile, kelle hoovis kasvab rohelisem muru ja tatsavad ringi sõnakuulelikumad lapsed. Paraku see sajatamine enda aias muru ära ei püga ega lapsed mereväelaste korra järgi kulpi lööma hakka. Kuid kadeduse saab siiski enda kasuks tööle panna. Tuleb läheneda lihtsalt teise nurga alt. Peab selle muutma enda sees hoopis inspiratsiooniks. Ja vot see on generaator, mis näitab vähe paremaid tulemusi, kui pekkis näonahk või maohaavad. 

Ega see nii kerge ei olegi teha, kui öelda. Seda tuleb ikka korralikult treenida. Kõik oleneb, mis keskkonnast inimene tuleb või mis seisus ta on. Kui sõbrannadel on kombeks iganädalaselt kokku saada, et siis läbi klatsida kõik avalikuelu tegelased, naabrinaised ja pooled suguseltsiliikmed, pole keskkond just kõige soosivam.  Või näiteks mehed, kes liikluses näevad ainult lambapäid sõitmas või hoopis Toompeal istumas. Nende tegelaste seltskonda ma väldin, sest see ohvrirollis kükitamine ja enda enestunde upitamine läbi teiste maha tegemise hakkab sama nobedasti külge nagu piisknakkus Mustamäe trollis. 

Teine asi, mida märganud olen, on mentaalne seisund. Kui ikka oled kehvas seisus vaimselt või väsinud, siis on lisaks kõigile tumedamapoolsetele emotisoonide kindla peale ka kadedus platsis. Minulgi pääses see kadeduse uss sisse vajaduse kaudu, mille olen unarusse jätnud. Selleks on sõpradega sotsialiseerumine läbi mõnusa füüsilise pingutuse. See täidab minu energiatassi ja annab jõudu mu sisemisele lapsele. Ehk kui sul on elus mingi asjaga kehvasti hakkad paratamatult märkama, kuidas teistel sinust ikka kordades paremini läheb. Tavaliselt on need mingid lääne ühiskonda sisse kirjutatud mustrid nagu mul peab olema räme palju pappi, perfektne tissiümbermõõt, millega kaasneb loomulikult ideaalne kaalunumber. No ja siis need klassikud nagu karjääriredeli kõrgeim pulk, uhke ülikooli paber ja naabrist paremad asjad (isegi lapsed kuuluvad siinkohal asjade alla). 

Kui mõistad, et need asjad on kõigest fassaad, mida sulle enda märkamata peale surutakse, siis on juba pool võitu käes. Tegelikult omavad kõige rohkem väärtust su enda baasvajadused. Eelkõige armastus ja kohe kindlasti enesearmastus. Mida paremas kontaktis sa oled oma keha ja vaimuga, seda rohkem hakkad kadeduse asemele märkama inspiratsiooni. 

Härra Seinmees isiklikult. Tegemist on härrasmehega, kes mind korralikult inspireerib!

Minul avanes suurepärane võimalus kohtuda kadedust põhjustanud perepeaga ehk Seinmehega. Meil lapsed käivad samas ujumistrennis ja samal ajal saame meie papsid ujuda ning pärast saunas jutustada. Rääkisingi talle kohe ausalt südame pealt ära, et vaata näed, olin sinu elu peale kade. Ta imestas selle loo üle ja tõi hoopis välja seiku meie pere elust, mis neile lahe tundub. Igatahes see vestlus vabastas palju. Ja ma märkasin, et mida ma siin ussitan, kui tegelikult juba olengi hea semuga koos trennis. Võtsin kadedusel natist kinni ning saatsin tänutundega inspiratsiooni järgi.

Inspiratsioon hakkas koheselt minu puudujäänud vajadusi lappima. Koheselelt tulid ideed ja hakkasin märkama võimalusi, kuidas Seininimestest inspireerituna endale sama lahe elu luua.  Ja näed, eile käisin koos Katu vennapoja Ramsesega sulgpalli trennis. Mega lahe kogemus oli. Silm säras, hing täitus tänutundega ja pepulihased on lugematutest välja astetest valusad. Järgmine nädal olen jälle platsis.

Kui soovid kadeduse enda kasuks tööle panna, siis minu puhul on aidanud järgmised sammud. 

Esiteks vaatle olukorda, mis sind kadetaks teeb. Vaata, mis on sinu baasvajaduste defitsiit. On see tunnustamine, hoolivus, ühtekuuluvus jne. 

Teiseks võta vastutus enda õlule. Lihtne on teisele sõrmega näidata, et tal lihtsalt on elus vedanud, kuid tänapäeva maailmas ei ole see kellegi vabandus. Rentslikerjused on saanud miljardärideks, kui väga tahavad. OLE ISE SEE MUUTUS, MIDA MAAILMAS NÄHA TAHAD!

Ai see Piltsbergide pere teeb ikka igast lahedaid asju koos. Vaata, mis ägeda onni nad ehitasid köögilaua alla. Kohe kadedakse teeb… Kui tekib selline tunne, siis on aeg peale vaadata, kuhu see energia ja aeg ära kaob, kui enda lastega kvaliteetaja veetmine on soiku jäänud.

Kolmandaks muuda enda keskkonda. Kui ikka sõbrad iga jumala päev vinguvad millegi üle, aga ise muhvigi selle muutmiseks ette ei võta, siis see sinu teekonda ei toeta. Pane tähele, kui muudad oma olemust, hakkavad su ellu ilmuma inimesed, kes inspireeruvad sinust ja sina neist. 

Neljandaks hakka elama oma elu. Ehk mida rohkem passid sotsiaalmeedias või delfis või mis iganes ekraani taga, seda rohkem tuleb sulle võrdluseks erinevaid dimensioone ja seda kehvemini sa ennast tunned. Sotsiaalmeedias näidatakse enamus ajast endast parimaid külgi. Paraku oleme täiuslikud oma ebatäiuslikkuses, kuid kui seda ebatäisulikku külge ei näidata, läheb meie võrdlusmootor errorisse. 

Viiendaks kujuta ennast sellesse olukorda, mis sind kadetaks tegi. Ela seda elu ja vaata, kas see haakub kogu sinu elu ja väärushinnangutega. Näiteks rikka  naabrimehe elu, kellel on jaht hoovis, kes naisele ostab ninanuuskamiseks salvakate asemele naaritsakasukaid ei pruugi sobida sinu ülejäänud väärtushinnangutega. Sinu huvi pole näiteks pidevalt stressata aktsiate hinna üle või teeb sulle hoopis haiget see, kui lapsed kutsuksid sind Onu Issi, sest enamus ajast istuksid sa kontoris, et pappi kokku ajada. 

Kuuendaks tähista enda elu ja enda võite. Märka neid pisikesi edusamme või suuri võite, mida sa täna juba oled saavutanud. Sama moodi märka ka valusaid kohti, kus oled läbi tulnud ja kuidas need sind on vorminud tugevamaks. Mida elutervem enesehinnang sul on, seda vähem pääseb kadedus löögile.

No vaadake neid värvilisi tegelasi. Nendega võib metsa küll inspiratsiooni hankima minna.

Seitsmendaks soovitan sul lihtsalt metsa minna. Ole kohal, jäta telefon autosse ja lihtsalt ole õnnelik selle üle, mis sul juba täna on. Vot see seisund kaotab igasuguse kadetuse. Kui üksi ei julge minna, võid pundi kokku ajada ja Piltsbergide juhendamisel metsas trallida. Täiskasvanute tralle ma pole veel välja reklaaminud, kuid teen neid aina rohkem ja rohkem. Ja seal me täidame kenasti neid baasvajaduste anumaid. 

✫ Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks ✫

Exit mobile version