Katu on oma isalt pärinud huvitava kaasavara. Selleks kaasavaraks on ettevaatusele orienteeritud käitumismuster. Lihtsamalt öeldes ärkab ta vahel öösel selleks ülesse, et kontrollida, kas uks on ikka lukus või mitte. Kodust välja sõites oleme nii mõnigi kord otsa ringi keerama, sest ta ei ole kindel, kas triikraud on seinast välja tõmmatud. Mina olen jälle vastupidi selline... Continue Reading →
Me Katuga kukkusime ükspäev suurest imestusest perseli. Hämmastus tuli sellest, et sõna vallatu on julmalt ära kaaperdatud pornotööstuse poolt. Eelmise aasta sügisel külastasime ERM-i koostöö raames. Andsime neile sellest külastusest sotsiaalmeedia jaoks posu pilte ja ühte neist oli ära kasutatud Tartumaad tutvustava digibänneri peal. See sattus mingisugusesse Facebooki gruppi, kus inimesed saavad enda negatiivsust igas... Continue Reading →
Kuidas olla chill lapsevanem, kes lapse peale ei karju mitte kunagi? Saate aru- mitteeee kuunagi!!! Kui sa tead sellist inimest, kes mitte kunagi oma lapse peale pole ärritunud, siis ole hea tutvusta teda mulle ka. Ilmselt on sellise tegelasega võimalus elus kokku joosta sama suur, kui vabas looduses kahe peaga lumeinimest näha. Isegi kõige rahumeelsemal... Continue Reading →
Mul tuli tunne! Jah, Sa lugesid paganama õigesti. Nii üllatav, kui see ka ei tundu, võivad ka meesterahvastel olla tunded. Isegi meil, muidu tuimadel puhast maatõugu tagasihoidlikel eesti meestel, on tunded. Kuigi tihti võib mulje jääda, et mõni suvaline rändrahn kuskil võsas oskab neid paremini välja näidata. Mul tuli peale selline tunne, et teeks Katule... Continue Reading →
Jaan oli sündinud Eestis. Tänapäeval ei ole vast Jaan kõikse popim nimi, aga seda nime oli kandnud Jaani isa ja omakorda tema isa ja nii edasi. Selline oli nende pere traditsioon. Ja traditsioonid on need, mis panevad meid tundma ühtse rahvana. Jaan oli pool enda elust elanud välismaal. Ta oli kogenud igat sorti reisiraskuseid,... Continue Reading →
