Mulle kirjutas paar päeva tagasi instagrammi Kaili. Ma kohe kirja avada ei saanud ja nägin vilkasmisi ainult algust - olen nüüd juba mitu päeva hoogu võtnud, et kirjutada... Kohe käis automaatselt jõnks läbi, et millise õudse käkiga ma nüüd olen hakkama saanud. Vaata ikka kuidas on meie sees mingid salajased hirmud. Kohe tuli silme ette... Continue Reading →
Kui vanad on sinu lapsed? Võib olla on sul lapsed juba täiskasvanud või on sul lapsed alla kümne aastased nagu meilgi. Igal juhul kutsun sind kaasa ühele mõttekäigule. Kas sa oled enda peas flirtinud ideega tutvustada alaealistele lastele alkoholi? Kujuta ette, et su lapsel on kaheksa aastane sünnipäev. Sellises vanuses lapsed on juba piisavalt iseseisvad,... Continue Reading →
Paras aeg on teha läinud aasta kokkuvõte. Midagi keerulist siin ei ole. Kõigepealt tuleb kannikate vahele puhkama saata kõik tegelased, kellel minust paremini läks. Hoiatan kohe kõiki ette, et allpool lähen pisut rohkem emotsionaalsemaks ja luban endale kasutada väheke vägisõnade rohkemat kõnepruuki, kui olete harjunud Piltsbergi blogist lugema. Paraku teisiti lihtsalt ei anna seda emotsiooni ehedalt... Continue Reading →
Elas kord üks perekond Kellusid. Mitte ennemuistsel ajal, vaid täitsa tänasel päeval. Ja polnud nad ehitusel müüriladujate poolt kasutatavad kellud, vaid perekonnanimi oli Kellu. Minu arust üpris armas nimi. Seda arvas ka pereema Liisa, kui omal ajal altari ette astus koos perepea Kenno Kelluga. Nende kaks last olid loomulikult ka Kellud. Tütar käis veel lasteaias,... Continue Reading →
Lugesin just ajakirjast Imeline Teadus artiklit, et kolmandiku eestlastest räsivad kroonilised haigused. Terviseamet tellis uuringu, mis viidi läbi 2015-2017 aastal ja seal analüüsiti 55 enim levinud kroonilist seisundit. Sellest selgus, et iga kolmas naine ja iga neljas mees kannatas ühe või mitme kroonilise haiguse all. Vot teile naised, et mehed on nõrgem sugupool! Tegelikult oleks... Continue Reading →
