Veebruarit alustasime Katuga mentaalse talisuplusega. Lõime enda jaanuari kulud ja tulud excelisse kokku. Muidu oli kõik nagu täitsa viisakas, kuni jõudsime toidu reani. See pilt mõjus nagu oleks meid soojast toast ilma igasuguse hoiatuseta ülepeakaela jääauku lükatud. Halastamatult joonistus silme ette 806 euri. Hakkasin juba perearsti numbrit valima, et see mulle mingid hobustele mõeldud rahustid... Continue Reading →

Järgnev blogi on mõeldud meestele, eriti neile, kes on isad ja otseseks eeskujuks oma lastele. Kuid tegelikult peaksid seda lugema eelkõige naised! Miks just naised, sest teie võimuses on meid mehi suunata paremate valikuteni. Just suunata, mitte sundida. Mees on perekonna pea, kuid naine kael, kes seda pead liigutab. Loodetavasti teevad pea ja kael head... Continue Reading →

Juhuuu, täna on selle aasta kõige masendavam päev! Briti psühholoog ja teadlane Cliff Arnall on võtnud endale vaevaks välja uurida, mis on aasta kõige masendavam päev. Ta koostas selleks matemaatilise valemi.  Valemi koostamisel arvestati kuut olulist faktorit: ilmastikuolud, pühadega tekkinud materiaalsed raskused, puhkuste lõpp, purunenud uusaasta lubadused, madal motivatsioon, kehv enesetunne. Arvutuste tulemusena sai ta... Continue Reading →

Lapsena kogusin purgi sisse sente. Mitte tavalisse klaaspurki, vaid vingesse läänest toodud tühja õllepurki. Ema ja isa toetasid mind selles ettevõtmises päris hoolega. Peale koju jõudmist poetati purki mõned kõlisevad. Ja kui mõnel päeval kippus vahele jääma traditsiooniline purki kukkuva sendi klõbin, fikseeris mu terav kõrv selle anomaalia üsna kiiresti. Käed puusal suunasin nõudva pilgu... Continue Reading →

See lugu on juba ilmunud novembris Eesti Päevalehes. Mõtlesin, et siia kolmekuninga päeva sobib kenasti. Nüüd on jõuludest juba piisav aeg möödas, et vaadata kuidas lapsed kingitusteks saadud mänguasjadega rahule jäid ja kas nad nendega päriselt ka mängivad. Mul on elus nõnda läinud, et olen üsna leplik inimene. Võiks öelda lausa, et ma olen tolerast.... Continue Reading →

Esimene öö möödus meil huvitavalt. Madeliine jäi magama alles mingi kolme paiku. Mitte ükski asend ei sobinud peale issi süles olemise. Pidin teda ikka korralikult kussutama. Hommik jõudis kätte liiga kiiresti. Vähemalt minu jaoks. All restoranis pugisime hommiku buffees kõhud punni. Mina kallasin vähemalt kannu jagu kohvi endale sisse ja olime valmis uuteks seiklusteks! Hommikune... Continue Reading →

Terve hunnik sõpru ja tuttavaid on uurinud meie selle detsembri alguses tehtud spa seikluse kohta. Mõtlesin, et teen ülevaatliku blogi (tegelikult blogid, sest materjali tuli kahe blogi jagu) koos emotsioone täis piltidega. Siis on kõigile korraga asi ära räägitud. Vast saad meie kogemusest ise trikke või mõtteid, kui kaaluda oma spa puhkust koos lastega. Mõnus... Continue Reading →

          No nii, kallid kaasvõitlejatest lapsevanemad, võite kergemalt hingata! Jõulud on läbi ja päkapikud on puhkusele saadetud! Ei pea enam iga päev nuputama, mida sussi sisse panna. Meil oli see ikka paras väljakutse. No ei suuda me õppida, et ostaks kogu sussi kraami ühe ropsuga novembri viimasel päeval ära. Oleks kõvasti... Continue Reading →

Jõulude lahutamatu osa on jõuluvana. Väikese poisina mäletan, kuidas hirmus ärevus tuli sisse, kui jõulutaat uksele koputas. Õnneks ema kuidagi kolmanda meelega tajus jõulumehe peatset saabumist ja alati saatis mind ennem pissile. Muidu oleksin enamus kordadest ennast lihtsalt ärevusest täis lasknud. Ma ei mäleta isegi, mis kingitusteks sain. Need ei omanud järelikult sellist tähtsust, kui... Continue Reading →