Kõigepealt HEAD UUT AASTAT! Soovin kohe ära, sest paari päeva pärast tundub see juba üsna tüütu. Olgu, alustan kohe asjast. Täna ärgates oli esimese asjana selge, et pole vahet, mis jalaga enne voodist välja tulen. Mõlemad jalad on nii kui nii vasakud... Oli selge, et tuleb kehv päev. Kehv on ikka üsna pehmo selle kohta... Continue Reading →

No ma ei tea, mis imeloom see Madeliine on. Igas võimalikus asendis korjab ta endale ligi igast muhke ja kriime. Mitte üks teine laps pole meil pidevalt nii katki olnud, kui Madeliine. Sealjuures tundub mulle, et ta valulävi on ulmeliselt kõrge.  Üleeile läksime lastega meie kandis haruldaseks loodusnähtuseks saanud lund kelgumäele uudistama. Õigemini lumekirmet. Sellest... Continue Reading →

Jõulud on läbi ja Harjumaa on pandeemia eest suurel määral lukku keeratud. Mida hakata peale põnnidega, kes lasteaiast ja koolist koju jäänud? Kui just pole plaanis lastele teibiga käte külge nutiseadmed siduda või nad terasnaeltega teleka ette naelutada tuleb ise midagi välja mõelda. Vastasel juhul võtab maad lõputu jaur ja sõnavarasse jääb ainult üks pikale... Continue Reading →

Oi jeerums, olid ikka ajad! Taadu Piltsbergi näole joonistub heldinud muie. Eks ole ta elu jooksul igat sorti jõulumehi kohanud. No ja eks käis temagi omal ajal punase kuuega kodudes ja lasteaedades jõulurõõmu toomas. Mamma Katu oli vahepeal hakkama saanud suure laari piparkookidega. Need olid sellised isemoodi vanakooli lõhnaga piparkoogid. Natuke pehmeks jäetud, et taadu... Continue Reading →

Ettevaatlikult samm sammu ette auravat teetassi käes hoides astus sihvakas piiga vanaisa poole tagasi. Teised lapsed kiirustasid teda oma pilguga. Taadu Piltsberg tegi piigale tänutäheks pika pai. Võttis suure kruusi käte vahele, lonksas sealt rahulikult ühe sahmaka kuuma jooki. Näis nagu oleks tal aega maa  ja ilm. No tegelikult oligi. Nooremal generatsioonil paraku sellist kannatust... Continue Reading →