Jep, asi on päris jamaks läinud, ma nagu ei oska enam mölutada. Me ostsime siin koos semuga talvel Tallinna lähedal ühe mõnusa krundikese. Üsna metsade vahel, kuid samas mitte kaugel inimestest. Paigutasime sinna krundile majakese, mida nüüd vaikselt kenaks vuntsime. Et ise oma peredega linnamüra eest vahel plehku panna ja suure tõenäosusega saad ka sina... Continue Reading →
Tagasi vaadates olin ma ikka puhta tatiratas, kui mul õnnestus selline asi korda saata. Täna isana oma tütreid kasvamas nähes käivad külmavärinad üle selja. Ei ole see aeg midagi nii mägede taga, kui Barbid nurka tolmuma jäetakse ja diskoseelikud selga aetakse. Loodan, et siis on teised ajad ja kombed ning enne 21. eluaastat pole seks... Continue Reading →
ERMi rahvas kirjutas meile siin ükspäev ja ütles, et Piltsbergid tulge külla. Ma olen täiega muuseumite fänn ja kui ma oleks koer, siis oleks mul suurest rõõmust saba vehkinud sellise hooga nagu Puhja tuuliku labad viimase sügistormi ajal. Aga ma ei ole koer ja mul pole saba, seega väänasin ma lihtsalt oma tagumiku suurest rõõmust... Continue Reading →
Mul pole kohe ammu nii pekkis päeva olnud, kui oli eelmine teisipäev. Tuju oli kümme pügalat alla nulli. Energiatase oli veel rohkem miinuses. Hommikul tegin mingi ime läbi ETV-ga intervjuu. Tundub, et sain enda viimased energiariismed kokku riisutud ja enam vähem toreda Illimari maski ette tõmmatud. Eeldan seda sellest, et võttemeeskond tänas mind laia naeratusega... Continue Reading →
Meil on siin hoovis üks hõbehalli sabaga orav. Nimeks on tal Snufik. On üsna tõenäoline, et tal endal pole sellest nimest õrna aimugi, igatahes minu jaoks on ta nii Snufik, kui vähegi Snufik ta saab olla. Tegemist on üpris karmi elusaatusega tegelasega. Pesast kupatas ema Snufiku üsna kärmelt minema. Põhjus selles, et Snufik oli teistest... Continue Reading →
