Minu meelest on ikka ulmeliselt äge, et ilmataat meile aasta alguses valge kauni lumevaiba kinkis. Ma tean üsna hästi, et ega ma üksi sellest rõõmu tunne. Aasta teisel päeval läksime semuga ratastega sõitma. Pidime Harku metsa terviserajad koheselt välistama. Need olid lihtsalt nii paksult inimesi täis nagu Tokyo metroo tipptunni ajal. Vast mõne väiksemat kasvu... Continue Reading →
Kes paneb lapsele Nano nimeks? Kunagi mingis Delfi poolt avaldatud minu blogi all oli päris mitu sellist kommentaari. Ja no oleme ausad, ma olen ikka kümneid kordi saanud instas ja facebookis kirju , et kes see Nanobeebi on? Tulihingelistel Piltsbergi blogi lugejatele on asi vast selge, et tegemist on meie pesamuna Madeliinega, kellel hüüdnimeks Nanobeebi.... Continue Reading →
Kõigepealt HEAD UUT AASTAT! Soovin kohe ära, sest paari päeva pärast tundub see juba üsna tüütu. Olgu, alustan kohe asjast. Täna ärgates oli esimese asjana selge, et pole vahet, mis jalaga enne voodist välja tulen. Mõlemad jalad on nii kui nii vasakud... Oli selge, et tuleb kehv päev. Kehv on ikka üsna pehmo selle kohta... Continue Reading →
No ma ei tea, mis imeloom see Madeliine on. Igas võimalikus asendis korjab ta endale ligi igast muhke ja kriime. Mitte üks teine laps pole meil pidevalt nii katki olnud, kui Madeliine. Sealjuures tundub mulle, et ta valulävi on ulmeliselt kõrge. Üleeile läksime lastega meie kandis haruldaseks loodusnähtuseks saanud lund kelgumäele uudistama. Õigemini lumekirmet. Sellest... Continue Reading →
Jõulud on läbi ja Harjumaa on pandeemia eest suurel määral lukku keeratud. Mida hakata peale põnnidega, kes lasteaiast ja koolist koju jäänud? Kui just pole plaanis lastele teibiga käte külge nutiseadmed siduda või nad terasnaeltega teleka ette naelutada tuleb ise midagi välja mõelda. Vastasel juhul võtab maad lõputu jaur ja sõnavarasse jääb ainult üks pikale... Continue Reading →
