Piltsbergide sünnituslood läbi mehe silmade triloogia teine vaatlus. Nähtus nimega Elanora.

Elanora raseduse ajaks oli meil oskusi ja enesekindlust juba märksa rohkem. Oskasime seda aega tunduvalt chillimalt võtta. Enam me perekooli minema ei pidanud, vaid pigem jagasime teistele saatusekaaslastele hüva nõu. Katu rasedus hakkas ka sellel korral augustis. Kahe triibuga pulk ei võtnud enam kellelgi jalgu värisema. Elasime ikka oma aktiivset elu edasi nii nagu poleks... Continue Reading →

#101kingitust 43-49.päeva ülevaade.

Ma ei tea kuidas teil on, aga meil on küll nii, et mida kõrgemalt päike paistab, seda lühemaks päevad lähevad. Just ajalises mõttes. Tempo on kuidagi hirmsat moodi peale läinud. Katul tuleb tööd uksest ja aknast ning mina hakkasin siin tublilt koolitusel käima. Tundub, et oleme jõudnud oma tegemistega suisa suveaega, sest just suved on... Continue Reading →

Ülevaade meie eelmise nädala tegemistest. Ehk #101kingitust 34-42.päeva ülevaade.

Uuuh! Kevad on käes! Kased pumpavad värskest mahlast oksad punni. Linnud laulavad nii kuidas torust tuleb ja ojakesed vulisevad täie rõõmuga. Täpselt need tunnusmärgid on ka Piltsbergidel välja löönud. Süda laulab, keha pumbatakse täis uut värsket energiat ja naabrinaised vulised ning mulisevad kaks korda kiirema tempoga. Ilusad ilmad kutsusid meid välja ja nõnda on omajagu... Continue Reading →

Meie pere auliige, Onu Karma.

Need, kes Piltsbergide tegemiste kohta varasemalt lugenud, teavad juba nime ja nägupidi kõiki meie pereliikmeid. Näiteks, kui Vikerkaare Karu peaks teile koos oma parima sõbra Vikerkaare Hobusega kuskil kaubanduskeskuses vastu jalutama, oskaksite neid juba nime pidi tervitada. Siiski pole meie senistest lugudest läbi käinud ühte väga tähtsat tegelast. Tema on meie pere üks vanemaid liikmeid... Continue Reading →

Pildid ja jutud meie eelmise nädala tegemistest. Ehk #101kingitust 27-33.päeva ülevaade.

27. päev. Ehitasime metsa onni. Ma olin väiksena kõva onnimeister. Loomulikult sai neid oskusi nüüd ka tütardega ja Katu vennapoja Ramsesega jagada. Püstitasime metsa ühe mõnusa elamise, kuhu saavad tulla üüriliseks kitsekesed ja rebased, kui me parasjagu ise seal ei viibi. Nanobeebi vaatas kogu seda onni ehitamise möllu mõnusas soojas pesas läbi unefiltri pealt. Paps... Continue Reading →

Lokkis okastega siil ehk Piltsbergide unejutud.

Kui Merimee oli nii vana, et alustas omaette toas tudumist, proovisin ma talle unejutte lugeda. Paraku raamatutest ta sellel ajal veel suurt huvitatud polnud. Eriti kui nendes pildid puudusid. Pealegi oli raamatu lugemiseks vaja tuli põlemas hoida ja see pikendas tudule jäämise aega tunduvalt. Nii siis juhtuski, et hämaras toas hakkasid sündima täiesti eriskummalised jutud.... Continue Reading →

Kallile naisele!

Alljärgnev kiri tuleb otse minu südamest. Avaldan teie ees enda isiklikke mõtteid ja sügavaid tundeid. Kindlasti on Sinul oma arvamus ja seisukoht ning ma hindan seda väga sügavalt. Ilusat lugemist! Mu kallis naine, ma vaatan sinu kurbust ja tunnen seda koos sinuga. Sa oled kurb, sest tunned, kuidas oled kaotanud selle, mida nimetad naiselikkuseks. Sa... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑