Tervitusi meilt maalt lumiste metsade vahelt. Täna juhtus mul päeval mitmeid kordi situatsioon, millest pidin lihtsalt kirjutama. Oleks pidanud vist lastele nimeks panema Esimene, Teine ja Kolmas. Ehk, siis ei läheks nii tihti asjad vussi. Pean hakkama vist mingeid huipu kalleid mälu turgutavaid hapnikutablette ostma. Muidu pole nagu hullu asjade meelespidamisega. Poes piima järgi käies... Continue Reading →
Järgnev lugu on otse südamest, kuidas ma mehena nägin kõrvalt oma naise võitlust sügava kurbusega. Tegemist on emotsionaalse kirjatükiga. Piltsbergi blogi lugejad ja jälgijad on sagedasti uurinud, et miks Katu nii vähe figureerib meie tegemistes. Eriti tihti uuriti seda blogi algusaegadel, kus facebooki ja insta piltidel jäi mulje nagu üksikisa tegeleks kolme tütre kasvatamisega. Vabandasime... Continue Reading →
Minu meelest on ikka ulmeliselt äge, et ilmataat meile aasta alguses valge kauni lumevaiba kinkis. Ma tean üsna hästi, et ega ma üksi sellest rõõmu tunne. Aasta teisel päeval läksime semuga ratastega sõitma. Pidime Harku metsa terviserajad koheselt välistama. Need olid lihtsalt nii paksult inimesi täis nagu Tokyo metroo tipptunni ajal. Vast mõne väiksemat kasvu... Continue Reading →
Kes paneb lapsele Nano nimeks? Kunagi mingis Delfi poolt avaldatud minu blogi all oli päris mitu sellist kommentaari. Ja no oleme ausad, ma olen ikka kümneid kordi saanud instas ja facebookis kirju , et kes see Nanobeebi on? Tulihingelistel Piltsbergi blogi lugejatele on asi vast selge, et tegemist on meie pesamuna Madeliinega, kellel hüüdnimeks Nanobeebi.... Continue Reading →
Kõigepealt HEAD UUT AASTAT! Soovin kohe ära, sest paari päeva pärast tundub see juba üsna tüütu. Olgu, alustan kohe asjast. Täna ärgates oli esimese asjana selge, et pole vahet, mis jalaga enne voodist välja tulen. Mõlemad jalad on nii kui nii vasakud... Oli selge, et tuleb kehv päev. Kehv on ikka üsna pehmo selle kohta... Continue Reading →
