Piltsberg_logo

Viis ideed, mida lapse õuesünnipäeval teha!

Tänasel koroona piirangutega ajal on laste õuesünnipäevad aktuaalseks teemaks tõusnud. Laps tahab sünnipäevapidu, aga mängutoad on kas kinni või on piirangud sellised, et osad tegelased peavad kingikotid käes ukse taga seda möllu pealt vaatama. 

Alternatiiviks on sünnipäev teha oma kodus. Need ajad olid 30 aastat tagasi, kui käratsev põnnide hunnik lasti maja või korteri peale lahti. Sellise ülemeeliku maja peo lõpp tähendas reeglina kapitaalremondi algust. Eesuksest saadetakse külalised trofeeks võetud mööblijuppidega välja, samal ajal kui remondimehed värviämbrid näpus tagantuksest sisse sammuvad. 

 Kodus korraldatava sünnipäeva puhul on veel pääseteeks oma hoov. Või selle puudumisel on linnades olemas pargid ja metsades RMK lõkkekohad. Õues peetava peo esimeseks takistuseks on tavaliselt Eesti poolpidune kliima. Sellel aastal oli ilmataat veitsa lahkem ja andis meile sisuliselt kolme kuu jagu suveilma. Reeglina saab korraliku suveilma 2 nädalat kuskil juuli lõpus. Ülejäänud aasta võib taevast igasuguseid üllatusi oodata.

Tegelikult pole see mingiks takistuseks ägeda peo korraldamiseks. Minu metsasünnipäevade korraldamise kogemus on näidanud, et mida ekstreemsem ilm, seda meeldejäävam ja ägedam sünnipäeva elamus tuleb. Seega lükkan ümber üldlevinud arvamuse, et õues saab lapse sünnipäeva ainult suvel päiksepaistelise ilmaga teha.

Mida siis omal käel saaks ära teha, et lapsel oleks äge õue sünnipäev. Papa Piltsberg annab enda korralikust kogemuste kogust ära viis tegevust, mis alati on toiminud.


Enne metsasünnipäevasid pidasime Merimee ja Elanora ühissünna hoovis!

1.Korralda laavamäng.

See sobib eriti sellisesse hoovi, kus ei ole just ülemäära palju ruumi jooksumängude korraldamiseks. Laava mängust on vast igaüks kuulnud. Lepitakse kokku, et muru on näiteks laava ja kui selle peale astud, siis pead raja algusesse tagasi minema. Laavamängu elementideks saad kasutada aiamööblit, mängumaja, uksematte, aia taha vedelema jäänud euroaluseid või mis iganes pähe tuleb.

Rada ehitage koos lastega ülesse. Ehitamise protsess on juba üks tegevuse ja mängu osa. Esialgse raja soovitan ehitada üsna lihtsa. See võiks sisaldada ühte tasakaalu elementi (näiteks mingi kitsam lauajupp, kus laps peab üle kõndima), paar hüppamise kohta. Kui lapsed on selle rajaga maitse suhu saanud, võite järk järgult raskemaks arendada. Nõnda jätkub lusti kauemaks ja ettevaatlikumad lapsed saavad märkamatult julgust juurde koguda.

Raskemad rajad sisaldava Tarzani köie elementi, hüppamisest kohe roomamiseks minemist, vee takistust jne. Põnevust saab veel sellega lisada, et mõned täiskasvanud panevad mängulaserid rajal tööle. Harjavars sobib selleks ideaalselt. Tõstad harjavart vaikselt ülesse alla ja laps peab sealt ilma laseri poolt kõrvetatud saamata läbi lipsama. Iga uue ringiga lähevad laserid kiiremaks. Kui lapsed on suuremad, sellised 8+ eluaastat, võid hakata võtma raja aegasid. See on mäng, mis lõpuks võib muutuda lastel täiesti iseseisvaks ehk lapsevanemat polegi enam juurde vaja. 


Metsas on laavamängu materjali nagu muda. Igasuguseid mahakukkunud puid ja kände saab ära kasutada. Meil oli siin mängus kasutusel veel kelgud, kus tuli siis püsti seista ja ma tõmbasin ühest punktist teise. Siin peab Merimee pääsema mööda lauast laserist.

2.Tehke ise lastega süüa.

Kui klient tellib meilt metsasünnipäeva või hoovimürgeldus sünnari, siis alati soovitan ma toitlustuse alt programmi tellida tokisaiad. Elav tuli tõmbab põnne nagu magnet. Loomulikult on neil seal vaja midagi sorkida või susserdada. Minu soovitus on seda lubada vanemate poolt jälgituna teha ja samal ajal ära seletada ohud. Näiteks võib põleva oksaga vehkides kellegi jopesse augu sisse põletada või kuivemal ajal metsale tule otsa panna. Samas saab laps varakult kogemuse kätte ja õpib tuld austama. Üsna suure tõenäosusega läheb ta julgemaks ja nihutab oma piire seni, kuni saab kätte esimese kõrvetuse. Mida varem see juhtub, seda parem. Läbi valu saame me asjad üsna konkreetselt ja kärmelt selgeks.

Niisama lõkkes sorkimise asemel on palju mõistlikum lasta lapsel midagi ise lõkkel valmistada. Tokisaiad on selleks ülimalt sobivad tegelased. Nende valmistamine on äärmiselt lihtne ja ei võta kaua aega. Samas saab laps ise jälgida valmimis protsessi ja oi kui tähtis talle on, kui saab sammukese jälle oma iseseisvumisele lähemale. Juba kogenud tokisaia meistrid võiksid ise käsile võtta moosikeetmise, mis pärast tokisaiade sisse läheb. Selleks saab kasutada külmunud marju näiteks. Tokisaiade jaoks on vaja tokke ja neid tasub ka põnnidega ise koos hankima minna. Üldiselt sobivad enamus lehtpuud, välja arvatud toomingas. See jätab kibeda meki külge. Parim on pöidla jämedune pajuvõsa kuskilt kraavi äärest. Siin videos teen puust ja punaseks kuidas ise tokisaiad algusest lõpuni koos lastega valmis teha.

Väiksema seltskonnaga võib veel ise sünnipäeva supi kokku keerata ja kuumas tuhas kartuleid küpsetada. Sellised lihtsamad vorsti säristamised ja vahukommi tegemised on vast kõik ära proovinud. Pigem pakkuda lapsele uut elamust ja tulemus on kindlasti efektsem.


Oh, tokisai! Oh, tokisai! Kui maitsev oled moosiga!

3.Tagurpidi aaretejaht.

Aarete jaht on teema, mis toimib alati, kui laps on vähemalt kuue aastane. Olen ka väiksematele põnnidele teinud aaretejahti, kuid siis pean juba ette teadma, kas tal on varasem kogemus olemas ja oskab sellega kaasa minna. Hoovisünnipäeva puhul olen ma kasutanud enda isiklikku lemmikut, tagurpidi aaretejahi mängu.

See käib nõndaviisi, et ma ei märgi rada valmis, vaid me teeme seda ise koos lastega. Alustame sellest, et peidame kõigepealt aarde ära. See võib olla suvaline labidas liivakastist (meie mängus on tegemist muidugi maagilise kullast labidaga) või näiteks issi telefon (see teeb mängu põnevaks isegi issile), Kui aare on peidetud, lepime kokku, mis on alguspunkt. Nüüd hakkame alguspunkti poole liikuma ja erinevaid raja punkte maha märkima.

Näiteks, kui aare on peidetud vana grilli sisse ja alguspunktiks on maja trepp, siis sinna me hakkame otsima õuelt kõiki vähegi põnevaid elemente, mis selle teekonna peale jääb. Grillist järgmine punkt on näiteks suur kasepuu. Selle alla paneme kümme grillsöe tükki mis tähendab seda, et kümne sammu kaugusel peab olema kuskil grill. Kasest läheme näiteks kaevu juurde. Kaevu äärde paneme kaselehti ämbri põhja ja okstest teeme väikse noolekese. Sedasi punkt punktilt jõuame lõpuks alguspunkti välja, milleks oli kokkulepitud maja trepp. Hää oleks, kui tekiks vähemalt kümme punkti.


\”Lapsed, meil on kaheksa seenekest koos. Otsige veel kaks juurde ja ongi see vihje valmis!\”

See mäng paneb laste loovuse täiel raual tööle. Tekib arutelu ja sünnivad ülimalt ägedad ideed. Pärast teeme aardejahi loomulikult läbi ja uskuge mind, see valmistab neile sellist põnevust nagu oleks keegi teine selle teinud. Selle mängu lisavõlu on veel selles, et lapsed õppisid ise aardejahi rada tegema ja hakkavad seda mängu pärast isesesvalt edasi mängima.

4.Spordivõistlused.

Need toimivad tavaliselt siis paremini, kui lapsi on hulgim. Kahekümne kanti on juba paras punt. Eks läheb asi käima ka siis, kui on juba 10 last koos. Kui kambas on enamus poisid, siis neile peab kinldasti pakkuma mingit võistlusmomenti ja spordimänge sisse pookima. Lapsed tuleb enam vähem võrdselt ära jaotada tugevuse järgi. Siis jääb põnevus sisse. Spordimängudega tuleb vaadata, et oleks nii jooksmist, kargamist, kui osavust. Erinevatel lastel on erinevad võimed ja nõnda saab igaüks enda tugevusi rakendada. Näiteks osavuse jaoks on pallide vise kuskile ämbrisse. Kiiruse jaoks oleme me metsas teinud käbijooksu, kus üks viib käbi 10 m kaugusele ringi sisse ja teine meeskonnaliige toob. Internet on selliseid mänge täis ehk võimalused on lõputud. Mina olen rakendanud enda lapsepõlve mänge, et neid kas või korraks järeltulevatele põlvedele näidata.Kõige lihtsam on tuletada endale meelde mis mänge sa lapsepõlves mängisid ja tutvusta neid põnnidele. 


Enne spordi- ja liikumismänge tuleb ikka teha korralik soojendus. Mida naljakam, seda paremini lapsed käima lähevad. Puuksukükitus ja vanaisa vanade pükste kriuksuv venitus aitavad sellele kindlasti kaasa.

5.Rollimängud.

See on neist neljast kõige keerulisem, kui su enda sisemine laps on juhuslikult sügavas talveunes. Kuid võin kinnitada, et need hoovisünnarid, kus olen rollimängud sisse võtnud, on lastel täie tuuriga fantaasia käima lükanud ja sünnipäevalaps on veel kolm päeva elevusest plahvatamas.

Kõigepealt tuleb välja uurida, mis paneb tänasel päeval sünnipäevalapse südame kiiremini põksuma. On selleks arvutimängud, mingi konkreetne multikas, mingi superkangelane. Kui selle oled välja selgitanud, saad juba loo luua. Kasuta oma fantaasiat ja proovi ennast tagasi viia lapsepõlve. Mida rohkem lased oma sisemise lapse välja hullama, seda võimsam lugu sünnib.

Toon näiteks ühe üheksa aastase kuti sünnari, kes nagu enamus üheksa aastaseid poisse fännab arvutimänge. Seega lõin loo, kus sünnipäevalapse koduhoov muutus arvutimänguks. Sünnipäevalaps oli kangelane, kes sõprade abil pidi päästma mängu enne kui kurjad arvutiviirused selle igaveseks hävitavad. Selleks pidime läbima erinevaid leveleid ehk tasemeid nagu arvutimängudes ikka.

Iga järgmine tase läks raskemaks. Keset hoovi asus kauss, kuhu pidime viima kuus värvilist palli. Igast levelist saime ühe palli juurde. Esimesel tasemel pidime suutma märkamatult hiilida ühest hoovi otsast teise ja seejärel punuma täie hooga kiige juurde, kus asus kujutletav nupp, mis muutis meid jälitavad nähtamatud arvutiviirused kahjutuks.

Järgmisel levelil pidime kiige otsas võimalikult kaua rippuma. Sedasi selgitasime välja kõige tugevama, kes saab selle leveli palli ära tuua. Nii me sedasi mööda õuet ringi tuuseldasime. Kusjuures kasutasin kõiki eelpool kirjeldatud punkte. Nii laavamängu, spordimänge kui ka mini aardejahti erinevates levelites erinevad tegevused. Isegi söögi võtsime sisse, et valmistada võikusid, mis andsid meile turbo jõudu juurde.

Mängujuhil peab endal fantaasia ja loovus üsna lahti olema, et tuttav õueala muutuks muinasjutuks. Me oleme lastega päästnud printsesse, härjapõlvlasi lõksu püüdnud, indiaanlastena mööda preeriat ringi jooksnud jne. Lapsed on vaja alguses käima saada ja see mäng hakkab ise oma elu elama. Võin sulle kinnitada, sest kui see mäng õnnestub, võid oma last tunduvalt rohkem õues müttamas näha, kui ekraani taga passimas. 


Papa Piltsberg klouni kehastuses!

Need olid viis kõikse paremini töötavat punkti. Võid mulle kirjutada ja täpsemalt nõu küsida, kui ise endal juhe kokku jookseb. Või kui tunned, et energiat napib ja tahaks hoopis enda lapse sünnaril külaline olla, siis võid Piltsbergide karastunud sünnipäevade spetsialistide poole pöörduda. Rohkem infot metsa ja hoovi sünnipäevade kohta saad siit. Igal juhul soovin sulle ja su lapsele meeldejäävaid ning ägedaid tulevasi sünnipäevasid! Loodan, et said siit natuke inspiratsiooni.

✫ Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks ✫