fbpx

Mida jälle muusemisse vä??

ERMi rahvas kirjutas meile siin ükspäev ja ütles, et Piltsbergid tulge külla. Ma olen täiega muuseumite fänn ja kui ma oleks koer, siis oleks mul suurest rõõmust saba vehkinud sellise hooga nagu Puhja tuuliku labad viimase sügistormi ajal. Aga ma ei ole koer ja mul pole saba, seega väänasin ma lihtsalt oma tagumiku suurest rõõmust... Continue Reading →

Mis siis Piltsbergidel pekkis on?

Mul pole kohe ammu nii pekkis päeva olnud, kui oli eelmine teisipäev. Tuju oli kümme pügalat alla nulli. Energiatase oli veel rohkem miinuses. Hommikul tegin mingi ime läbi ETV-ga intervjuu. Tundub, et sain enda viimased energiariismed kokku riisutud ja enam vähem toreda Illimari maski ette tõmmatud. Eeldan seda sellest, et võttemeeskond tänas mind laia naeratusega... Continue Reading →

Mõne tegelase elu läheb kohe hinge. 

Meil on siin hoovis üks hõbehalli sabaga orav. Nimeks on tal Snufik. On üsna tõenäoline, et tal endal pole sellest nimest õrna aimugi, igatahes minu jaoks on ta nii Snufik, kui vähegi Snufik ta saab olla.  Tegemist on üpris karmi elusaatusega tegelasega. Pesast kupatas ema Snufiku üsna kärmelt minema. Põhjus selles, et Snufik oli teistest... Continue Reading →

Täiuslikult ebatäiuslik kaaslane.

Enamus meist jõuab varem või hiljem sinna kohta oma arengus, kus ta mõistab, et täiuslikku kaaslast pole olemas. Ma rõhutasin, et enamus meist. Mõni jääb elu lõpuni laheda lehviva lokiga printsi valgel hobusel ootama. Mõni jälle pettub iga kord, kui avastab, et perfektse meigi ja kaunite kummitisside taga polegi see täiuslik printsess, keda loodeti leida. ... Continue Reading →

Powered by WordPress.com.

Up ↑