Järgnev blogi on mõeldud meestele, eriti neile, kes on isad ja otseseks eeskujuks oma lastele. Kuid tegelikult peaksid seda lugema eelkõige naised! Miks just naised, sest teie võimuses on meid mehi suunata paremate valikuteni. Just suunata, mitte sundida. Mees on perekonna pea, kuid naine kael, kes seda pead liigutab. Loodetavasti teevad pea ja kael head koostööd. Osav ja paindlik kael suudab oma töö ära teha täiesti märkamatult. Kange kaela puhul on iga pea liigutus põrgulikult valulik. Ja kes see ikka tahaks peaga ringi keerutada, kui see kangesti haiget teeb.
On üldteada tõde, et Eesti mees iga pisiasja pärast arsti juurde minema ei hakka. Tänu sellele pikaajalisele traditsioonile on meil meestel aastatega tekkinud jõhker valulävi. Kui ei usu, siis mine küsi ükskõik milliselt mehelt, et kas ta on kunagi kogenud sellist valu nagu naised sünnitusel kogevad. 100% neist vastaks, et muidugi on ja veel jõhkramadki! Kes ei oleks siis näinud 37,5 palavikuga vaest meest elu ja surma vahel vaagimas.
Ok, nali naljaks, aga nii ta tegelikult kipub olema. Ma olen ise olnud samasugune tegelane. Kahjuks kehtib sama stsenaarium paljude teiste meeste puhul. Arsti juurde minek tuleb alles siis kõne alla, kui vikatimehe metalne tööriist vastu koduakent kriibib.
Enam ma nii hooletu oma tervise suhtes ei ole. Mis sest, et ma ülemäära tihti haige pole, käin ma aastas vähemalt korra nii öelda “tehnoülevaatusel” ehk tervisekontrollis. Minu vabatahtlikke arstiviisitide üks põhjus on meie uus moderne Laagri Perearstikeskus. Alati lahke vastuvõtt, mõnus chill muusika ootepaviljonis, naeratav personal, rahustavad looduspildid ekraanidel. Ainult kamin on veel puudu täielikust idüllist. Mehele, kellel on kodus kolm pisikest põnni, mõjub poole tunnine arstivisiit nagu kahe päevane spa puhkus.
Teine põhjus on meie üliäge ja otsast lõpuni meeldiv perearst dr Elle-Mall Keevallik. Temaga on meie perel väga hea klapp. Eriti fännavad teda lapsed. Iga kord, kui perearstikeskusest autoga mööda sõidame, hõikab tagumiselt istmelt Elanora: “Issi – emme vaadake, siin elab meie perearst!”. Pole mul olnud siiani südant talle öelda, et tegelikult ta päriselt seal ei ela. See mõjuks talle sama rängalt nagu uudis, et päkapikke ei ole olemas! Las need kaks asja jääda müstikaks. Merimee fännab teda samuti. Kui küsida kelleks ta suurest peast saada tahab, siis vanasti soovis ta saada iseendaks. Üsna sügavamõtteline vastus onju. Kuid nüüd on lisandunud sellele veel ka perearsti amet.
Novembri lõpus käisin oma iga aastasel tehnoülevaatusel. Kõik mu näitajad olid korras ja kontrolliga läks nobedalt. Seega jäi meil aega üle põgusaks vestluseks. Sellel hetkel oli mul parasjagu käimas väljakutse Terve Paps, kus fookuses oli mu enda tervis. Lisaks enda tervisele huvitas mind, kuidas on lood teiste papside ja meestega? See, mis meie vestlusest välja tuli, andis mulle uut hoogu juurde, kuidas teha paremaid tervist toetavamaid valikuid. Jagan seda vestlust teiegagi, sest siit tuli välja üsna palju, mida saame juba täna paremini teha.
Mis vanuselt peaks mehed hakkama rohkem pöörama tähelepanu enda tervisele? Või on see rohkem selline individuaalne? Mina näiteks hakkasin rohkem enda tervise vastu huvi tundma, kui 30 ette viskas ja lapsed tulid.
Iga inimene peaks enda tervisele tähelepanu pöörama juba maast-madalast, sest kõige olulisem on ikkagi meie enda igapäeva valikud: Mida ja kui palju me sööme; kui palju me sporti teeme; kas ja kui palju me värskes õhus viibime; kui palju vett tarbime; hea unekvaliteet; kahjulikke harjumuste nagu suitsetamine ja alkoholi tarbimise piiramine. Negatiivsete emotsioonidega hakkama saamine jne.
Tundub mõistlik. Kuidas täna näete oma praktikas, et millal mehed teie poole pöörduvad? Kas käiakse regulaarselt aastas korra tehnoülevaatusel või alles siis, kui juba häda ei suudeta kannatada?
Viimastel aastatel näen üha rohkem ja rohkem mehi, kes pöörduvad nö tehnoülevaatuseks, ollakse aina rohkem ja rohkem teadlikud enda tervise osas.
Kuna meie perearst on väga nägus noor naisterahvas, siis pidin lihtsalt küsima et ega see asjaolu mingit rolli vabatahtlikke külastuste suurenemisel mängi?
Trend on ikka igal pool tõusuteel. Paraku on neid mehi veel omajagu, kes vastavad arsti küsimusele “kuidas saan teid aidata” – “ah tead, naine käskis tulla”
Ok! Välistame nüüd tavalise tervisekontrolli ja naise karmi käsu. Mis on teie praktikas need põhilised hädad, millega mehed teie poole enamasti pöörduvad?
Mees tuleb vastuvõtule erinevates vanusegruppides erinevate põhjustega. Noorte meeste üheks sagedasemaks pöördumise põhjuseks iga 5-10 a tagant on loomulikult juhiloa tervisetõendi saamine/pikendamine. Samuti tabavad ka tavapärased viirushaigused mehi. Kuid aina sagedamini näen, et noored mehed on hädas vaimsete probleemidega, tööalase pingega – läbipõlemisega. Sotsiaalne surve olla edukas, töökas, ambitsioonikas ning parim kõiges on see, mis mehi murrab. Viimasel ajal näen üha rohkem ka mehi, kes pöörduvad vastuvõtule sooviga suitsetamisest loobuda. Mida vanemaks saab mees, seda sagedasemaks muutuvad südame-veresoonkonnahaigused, mis on ka Eesti meeste nr 1 surmapõhjus.
Oo jaa! Seda läbipõlemist ma olen omal nahal tunda saanud. Ei ole tore. Tead, ma ei oleks arvanud, et sellise probleemiga oleksin võinud perearsti poole pöörduda. Saan aru, et nooremas eas meestel peale vaimse teema ja viiruste palju kurta pole. Kuid kas on mingi vanusepiir, kus näete, et meestel tervis järsemalt kehvemaks muutunud?
See sõltub eelkõige ikkagi mehe enda valikutest – kas ja kui pikalt on teinud nö valesid valikuid, millal tervis käest hakkab minema, aga eks see piir jääb sinna 50-60 elu aasta vahele.
Ja mis on need peamised haigused mis peale neid \”valede\” valikute tegemist välja löövad?
Meestehaigused ja surmapõhjused on aastate lõikes ikkagi olnud väga sarnased. Alates 40 eluaastast nr 1 surmapõhjus südame-veresoonkonnahaigused; alkoholi tarvitamisest tingitud surmad ning kasvajad, eelkõige kopsu- ja maksavähk.
Karm lugu. Ma julgeks veresoonkonnahaiguseid suisa elustiili haigusteks nimetada. Pole vast ka ime, kui saavutusvajadusest tingitud stressi maandada käraka ja suure hunniku söögiga. Mis elustiili haigused veel viimastel aastatel tõusutrendis on?
Elustiilihaigus nr 1 on nutikael ja sellest tulenevad kaela ning lihaspinged, seljavalud. Samuti unehäired, mis on tingitud eelkõige valedest unehügieeni harjumustest. Näen, et päris suur hulk inimesi on hädas oma kõhutegevusega –kas liiga lahti või liiga kinni. Kui toitumine üle vaadata, siis saab kõhutegevust paljudel juhtudel palju paremaks. Samuti rasvumine – eriti Eesti laste rasvumine. Ülekaalulisi kooliminejaid on küll aasta-aastalt enam.
Lisaks laste käitumisprobleemid – pahatihti tingitud vanemate elustiilist – lapsele antakse nutiseade kätte, selle asemel, et lapsega ise reaalselt mängida, rääkida, lugeda, õppida.
Ai see on küll kurb. Olen näinud ka seda muret tekitavat statistikat, kuidas lapsed aina suuremaks paisuvad.
Aga lähme korraks tagasi meeste teema juurde. Täpsemalt meestearsti teema juurde. Kui ma käin Teie juures tavakontrollis ja tahan saada täit ülevaadet oma kehast. Ma pean siin silmas ka alumise korruse olukorrast. Kas meestearstil regulaarselt käimine on üldse vajalik? Mul on jäänud mulje nagu naistel on günekoloogi juures käimine rohkem reguleeritud. Ma ei ole näiteks oma 35 eluaasta jooksul ühtegi suunamist saanud ega käiku teinud meestearstile.
Regulaarne meestearsti külastamine ilma kaebusteta ja suguhaiguse kahtluseta ei ole mõistlik ega vajalik. See, et sa pole käinud meestearstil näitabki, et sul puuduvad meessuguelundeid puudutavad kaebused ning järelikult ei ole sul vajadust kahtlustada ka suguhaigusi.
Naiste günekoloogi juures käimine on seotud eelkõige emakakaelavähi sõeluuringu ehk PAP testi andmisega, mida peaks tegema sõltuvalt vanusest kas 3-5 aasta tagant, kuid on leitud, et iga-aastane skriining viib suure hulga mittevajalike uuringute ja raviprotseduurideni, kuid tõstab ennetatavate vähkide hulka väga vähe.
Ou jeee! Siis on kõik kenasti mul läinud. Aga kui mul ikka on miski kahtluse uss sees, et tillernipsuga päris kõik korras pole. Tulen esimese hooga perearsti juurde. Siis kuidas meestel üldse lood suhtlemisega on? Kas räägivad avatult või peate ise välja pinnima mingi sümptomi põhjuse?
Meestega on nii, et ega neile väga ei meeldi oma intiimseid probleeme noore naisarstiga jagada, kuid kuna minul ei ole probleeme ka otse küsimisega ning olen seksuaaltervise teemadel palju loenguid pidanud, siis usun, et kui mees esimesel visiidil ei räägi oma põhimurest, siis ehk järgmisel juba julgeb rääkida. Kuid üldiselt saavad arstid aru, kui mehel on mingi mure, mida ta tahab rääkida, aga ei julge. Ning mina tavaliselt nö tervisekontrolli tulijatelt meestelt enamasti küsin kuidas on lood erektsiooni, urineerimisega. Ning juhul, kui probleeme ei ole, siis tutvustan millistele sümptomitele tähelepanu pöörata.
★★★
Ma tänasin doktorit silmiavava vestluse eest ja lasin tal oma toimetamistega edasi minna. Mina aga istusin ette fuajeesse, et nautida veel hetke seda mõnusat miljööd ja mõelda selle vestluse peale.
Vot selline vestlus oli meil doktoriga!
Mul on hea meel, et mehed aina rohkem ise taipavad, et tervis on nende enda kätes ja käivad arsti juures seda ka kontrollimas. Pagana kahju on nendest meestest, kes naiste sunnil peavad arsti juurde ikkagi minema. Ilmselt ei olda veel piisavalt meheks saadud ja on vaja hoolitsevat ema figuuri kõrvale. Mingis vanuses oleks sobilik pudipõll nurka visata ja ise enda eest seista.
Millest ma veel aru sain, on sotsiaalne surve olla mehena edukas. Nagu meie vestlusest doktoriga selgus, pöördub aina enam mehi läbipõlemis tunnustega arsti poole. Jumal tänatud ma ütleks. Kindasti on sellel oma seos aasta aastalt vähenenud meeste enesetappudega. Kahjuks on see arv ikka veel kõrgeim Euroopa keskmisest. Siiski haarab aina vähem mehi viimase õlekõrrena nöörijupi järele, vaid minnakse enne abi otsima. Selle sotsiaalse surve vähendamisega saame me omalt poolt kõik abiks olla. Saame pöörata pilgu hoopis teistele olulistele väärtustele, kus mehena tubli olla.
Meile meestena on looduse poolt sisse kodeeritud see igipõline võistlusmoment. Parim isane võidab! Täna upitatakse pjedestaalile mees, kes ehitab äärelinna hirmkallile krundile piraka elamise, sõidab suurema maasturiga, kui naabrimees ja kes teeb kõvasti tööd, et tõusta karjääriredelil ning teenib ropult pappi, et need eesmärgid kõik kinni maksta. Me vaatame, et vot see on edukas ja tubli mees! Teeb tööd ja tuleb armastus. Ei tulnud see armastus Vargamäel ega tule ka nüüd. Kuigi ajad on teised ja valikuid palju rohkem.
Paraku selline elu kulutab meest. Suure stressikoorma all otsitakse kiiret lõõgastust Eesti mehe traditisoonilisest multiravimist – kärakast. Vana uskumus kehtib veel tänaseni – kui pole surmatõbi, saab ikka viinast abi. Kahjuks see viin neid surmatõbesid just lähemale toobki.
Tuleb mees koju päevasest raskest töölahingust. Kodus ootavad teda tähelepanu vajav naine ja mängimata lapsed. Tal pole enam jõudu nendega tegeleda. Käsi läheb automaatselt külmkapi poole, et sealt haarata lõõgastust pakkuv külm õllepurk. Õlleuimas on kergem ignoreerida seda tülikat kodust maailma. Nädalavahetusel kogused kasvavad ja joogid lähevad kangemaks. Tuleks kuidagi terve see nädala jama alla suruda. Just nimelt alla suruda, sest muud leevendust see surnud ring ei too. Nõnda mööduvad aastad ja ühel momendil tiksub ette 50+ ning su keha annab märku, et tema enam ei jõua. Märguanneteks ikka vanad head meie kandi vikatimehe lemmikud – südame- ja veresoonkonnahaigused.
Mis on selle rabelemise tagajärg? Parimal juhul saadab ettevõtte omanik, kuhu sa kulutasid oma kõige väärtuslikuma vara -aja, sulle palmide alt postkaardi ja tänab panustadud aastate ning talle toodud jõukuse eest. Tavaliselt nii kenasti ei lähe. Istud hoopis enda liiga suureks jäänud majas ja kurdad naisele, et vahetaks kogu selle krempli koos autode ja muu jamaga tervise vastu. Kurdaks lastele ka, aga nemad on võõraks jäänud, sest neid kasvatasid sel ajal ekraanid, kui sind ei olnud.
Siis on juba hilja kätekõverdusi tegema asuda, kui kahe meetrine musklimees sulle poksivõistlustel vastas seisab. Kätekõverdusi tuleb juba täna tegema hakata. Edaspidi tasub proovida stressi maandada õlle ja teleka vaatamise asemel hoopis tervisesörgiga metsaradadel.
See ei tähenda, et peab hakkama päeva pealt karsklaseks või tööl lahkumisavalduse lauale viskama, et kogu oma tähelepanu perele viia. Ei kavatse seda ka mina teha! Lihtsalt tuleb üle vaadata, kuhu poole kaalukauss täna nihkes on ja see asi taas tasakaalu ajada.
Tänased valikud vanematena mõjutavad meie lapsi nii täna, kui tulevikus. Tervislikult toitudes pikendame oma kvaliteetseid eluaastaid ning anname samal ajal eeskuju oma lastele. Sedasi ei peaks enam vaatama karmi statiskat kuidas aina rohkem läheb kooli ülekaalulisi lapsi.
Miks ei võiks mehed suurema papi ja rohkemate töötundide asemel võistelda hoopis sellega , kes rohkem enda lastega kvaliteetaega veedab. Nii kui nii mehed jäävad võistlema, olgu see siis uueks eesmärgiks kuhu pürgida. Sedasi vähendame me laste nutiseadmetes istumise aega ja sellest tulenevaid laste käitumisprobleeme.
Meie kõik saame juba täna sotsiaalse surve suunda muuta. Tõstes pjedestaalile ja tunnustades neid mehi, kes tegelevad enda tervisega. Kes teadlikult panustavad enda aega lastega tegelemisse. Kes suudavad pühenduda oma elukaaslasele ja luua pere õnne ka ilma piraka äärelinna maja või suure maasturita.
Märgake neid mehi ja ärge hoitke seda märkamist endale. Õnnelik inimene on see, kes on juba täna õnnelik selle üle, mis tal on. Võib juhtuda, et sul polegi õnneks midagi muud peale tervise vaja. Tihti me saame asjade tõelisest väärtusest alles siis aru, kui oleme need lõplikult kaotanud.
Nukid ja tugev õlapatsutus neile meestele, kes juba täna parema enda nimel toimetavad. Ma tean, et teid on juba omajagu. Mehed, kes jäävad ise beebi sündides isapuhukusele ja keda ma näen mänguväljakutel loomas kustumatuid mälestusi oma lastega. Te inspireerite teisi mehi kui ka mind olema parem isa ja mees, sest ma tean, et ka mul on veel pikk tee minna! Nii mitmedki väljatoodud probleemid puudutavad ka minu elu ja alati saab paremini!
Suured tänud dr Keevallikule selle silmiavava vestluse eest!
╰☆╮
Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.