Kodused SPA mõnud. #101kingitust 3.päev

Merimee on meil sünnist saadik hirmsat moodi vett armastanud. Sõna otseses mõttes sünnist saadik, sest ta sündis vannis. Eks seda mere ja vee lembust võib ka nimest välja lugeda 🙂

Selle eest on Elanoral totaalne blokk vee vastu. Ma olen siin Katule omad teooriad välja pakkunud, et miks see hirm nii suur on. 99% tõenäosusega oli Elanora eelmises elus Titanicul oma esimest ja viimast meresõitu teinud Jack. Filmis kehastas teda Leonardo DiCaprio. See üpris ebamugavalt märg elu lõpp jättis nii püsiva jälje, et trauma on kandunud järgmisesse ellu edasi.

Ega Merimee ka päris ilma traumadeta eelmist elu lõpetanud. Esimene aasta tema elust me üle 50 km otsasid autoga teha ei saanud. Nii kui turvatooli lapse panime, läks jõhker kisa lahti. Täpselt selline tunne, et turvahälli tegijad on mingi kala teinud ja mõnusa pehme polstri asemel nõelamati turvahälli installeerinud. Sellest karjumisest oli meile mõlemale Katule enesearengu teekonnal tegelikult üsna palju kasu. Mina õppisin ära, kuidas blokeerida väliseid helisid ja säilitama 150 detsibellises kisafoonis zen olekut. Täna suudan vabalt keset lastesünnipäeva leviteerides medikat teha. Katust sai jällegi totaalne auto tagapingi aeroobika staar. Ainuke asi, mis Merrumi vaigistada mingiks hetkeks suutis, oli tissi imemine. Katsu ise turvavöö kinni kuidagi üle turvahälli ääre ennast upitada. Üsna tihti, kui olin jälle kisa pärast sügavas zen olekus, ärkasin selle peal, kui avastasin enda vasakut kõrva sügava Katu saapa talla. Peeglist avanev pilt ebainimlikus poosis spagaati tegevast Katust ja kõrvu paitavast vaikusest, andsid märku, et järgmised 15 minutit on chill. Nii et, kui keegi otsib auto tagaistme aeroobika treenerit, võin julgelt Katut soovitada. Minu teooria kohaselt pidi Merrum olema eelmises elus kuulus vormelisõitja Ayrton Senna, kes õnnetult avariis otsa leidnuna nüüd oma viimast traumat läbi elades, autodest võimalikult kaugele tahaks hoida.

Kui autosõidule leiad veel alternatiive või lihtsalt väldid sõite, siis laste pesemist pikalt vahele ei jäta. Mingeid häid alternatiive sellele ei ole me suutnud välja mõelda. Võid ju kolm pudelit deodoranti põnnile peale kallata, et mustuse lõhna ära peletada, aga lapse ümber tiirlev kärbeste parv reedab lõpuks ikka su kavaluse. Seega pidime Elanorat siiski iga nädalaselt korra kaks traumeerima. Beebi häälepaelte säilitamise ja karjumisest tekkiva songa ära hoidmise nimel me teda väga pikalt vannis ei solberdanud. Pigem panime rõhku tõhusale kuivatamisele. Nii kui ta kannikad vett puudutasid, hakkas selline südantlõhestav kiljumine pihta nagu oleks vee asemel happevanni lapse pistnud. Kuskil viie kuue kuuselt oli ta juba nii tugev ja osav, et oskas beebivanni äärtest käte ning jalgadega kinni võtta. Tegi sedasi keha kausi kohal kivistunud tähekeseks, kuni jõud rauges ja lõpuks ikka vette käis. Sellele järgnes naabritele tuttav sireen, et aaa Piltsbergidel täna jälle mõnus saunaõhtu käsil.

Asi ei läinud suurt paremaks ka siis, kui Elanora jalad alla sai ja ma teda dušši all hakkasin pesema. Mäletan ühte korda, kui Katu vanemate pool saunas olime. Elanora tegi jälle dušši all põrgukisa. Hiljem vanaisa süles rätikusse kerratõmmanuna vanaisa küsis, et mis issi tegi? Elanora nuuksus vastu, et issi tegi liiga. Me Katuga mõtlesime, et no tere tore – homme läheb lasteaeda sama jutuga, et issi teeb kodus kohutavalt liiga. Huvitav, millal sotsiaalamet ukse taha aru pärima tuleb?

Kuna pesemist vahele jätta ei saanud, tuli välja mõtlema hakata kavalusi, kuidas pesuskäik mängulisemaks muuta. Nüüd on meil peres au sees spa õhtupoolikud. Beibed soovivad ikka täitprotsetuuri. Mõnus musa peab meelolu looma. Aroomiküünlad ja hubane valgus aitab rahuliku zen olekut saavutada.

Kindlasti ei tohi puududa üks värskendavate sooladega jalavann. Suvel maal olles teema ka mudamaske. Kodus ajavad värskendavad kurgiviilud asja ära. Need pistekase lõpus nahka , aga ennem kasutatakse meresoolaga jalavanni dipikastmena.

Peale jalavanni läheme leili kerisele paugutama. Siinkohal on Elanora vintske vend, kes suudab papa Piltsbergiga laval olemise uusi rekordeid purustada.

Vannis ja dušši all on meil tõeline vannipartide ja muude vannitegelaste armee. Igalt reisilt olen ühe vannitegelase kummalegi ostnud. Ikka asjalikum traditsioon, kui lihtsalt külmkapimagnet. Neid vanniloomi õpetame ujuma ja erinevaid saltosid tegema. Küll on nad olnud merehädas, karmi vihmasaju käes või mõne hirmsa veeeluka eest põgenenud. Elanorat saan dušši all sedasi pesta, et tema peseb järjest kummiparte ja mina seebitan teda samal ajal märkamatult. See trikk on asendamatu juuste pesemise puhul, kuhu ta mitte mingil teisel juhul ilma kisata seepi ega vett ei lase panna. Kui aga pardil ka soeng samal ajal vahuseks ajada, on kõik chill. Õnneks Nanobeebit on lausa lust vannitada. Mitte üks laps pole meil sedasi solberdanud nagu tema. Pärast ikka pool vannituba ujub 🙂

Kodune spa on tõeliselt äge kvaliteetaja veetmise vorme. Laste vannitamine ja duššitamine peaks kohe kindlasti isade pärusmaa olema. Papsid suudavad teinekord mänguga julgemalt kaasa minna ja vinti juurde keerata. Emad kipuvad olukorda liialt kontrollima hakkama. On meilgi olnud juhuseid, kus ainuke kuiv koht vannitoas on Katu kujuline jälg ukse peal. Selline olukord tekib siis, kui oled just karmi veesõjalahingut võitmas. Saadad viimase korraliku kausitäie veepommi eest ära jooksva Merrumi poole… ja samal, väga ebasobival hetkel, astub kratimamma uksest sisse, et kontrollida ülikõrge naerutaseme põhjuseid. Nüüd on see hetk käes, kus me plikadega grupiviisiliselt kiisupoja silmad ette teeme. Üldiselt on siis juba asjad nii käest ära, et ka Kartimamma ühineb mölluga.

Jagage oma kogemusi laste pesemisega. Eriti oodatud on need lood, kus tegemist on juba suuremate laste pesemistega, aga kes väiksena veega sõbrad ei olnud. Tahaks teada, kas vanusega toimuvad mingid muutused. Jälgige Piltsbergide tegemis ka Facebookis ja Instagrammis.