Ma löön su maha!!!

Pealkirjas välja toodud lausega kostitas Merimee ühel kaunil päeval lasteaias oma rühmakaaslast. Kui õpetaja seda meile rääkis, vajusid Katuga meie rõõmsad suunurgad kenakesti allapoole. Õpetaja oli läinud sellele situatsioonile vahele ja soovitas Merimeel andeks paluda. Merimee kostis selle palve peale, et viskab õpetaja välja sealt ruumist. Selleks hetkeks polnud meie suunurkadel enam kuhugi vajuda. Tahtsime piinlikusest tervenisti sinna samasse lasteaia hoovi muru alla pugeda. 

Lasteaia õpetajad teavad paremini sellest, mis koduseinte vahel toimub, kui vanemad teinekord ise. Kui vanematel on jamad klattida peegeldatakse seda lasteaias mängude ja käitumisega üsna kenasti. Õpetaja pilgus helkis varjatud küsimus, et mis teil seal kodus õieti toimub? 

Me istusime Katuga peale selliseid uudiseid kodus maha ja hakkasime kaardistama, et millise situatsiooni peegeldused need nüüd olid? Ei mulle ega Katule ei meenunud ühtegi situatsiooni, kus oleksime teineteist mööda elamist lihahaamriga taga ajades maha löömise lubadusi õhku loopinud. Ei meenunud ka ühtegi situatsiooni, kus Katu oleks mu riideid bravuurikalt aknast alla loopides mind välja viskama hakanud. Polnud me selliseid teemasid kumbki õhku visanud. 

Igas suhtes tuleb ette ütlemisi ja lahkhelide lahendamisi. Ja ei ole meiegi suhe selles suhtes kuidagi erinev. Kuid oleme sellest juba eos aru saanud, et üksteise peale karjumine lahendusi neile probleemidele ei too, vaid hoopis tekitab neid juurde. Seega oleme läinud avatud vestluste ja üksteise tunnete peegeldamise teed. Muideks, isegi need super hästi töötavad meetodid võivad errorisse viia. Need töötavad ainult siis, kui oled üdini aus. Teinekord võib ausus haiget teha ja alateadlikult proovime sellest valust partnerit säästa. Paraku jääb aga lahendus sedasi poolikuks ja probleem tuleb ikkagi hiljem ringiga tagasi, sätib ennast mugavalt keset suhet istuma, endal pealtnäha uus kuub seljas, aga olemus ikka sama.

Kuid ikkagi, kus kohast Merimee siis need tõsised ähvardused sai? Ehk tuli mõju multikatest? Tahvelarvutid, nutiseadmed ja youtube me välistasime, sest nende tarbimiseni pole meie lapsed koduste seinte vahel veel jõudnud. Multikad, mida nad vaatavad, tulevad enamuses ETV 2-st, mis on teada tuntud vägivallatute lastesaadete poolest. 

Proovisime Merimee enda käest välja uurida, et kus kohast selline lause pärineb? Tal olevat lasteaiakaaslane tõsiselt närvidele käinud ja see lause lihtsalt tuli ta suust välja. Õpetaja arvas, et eks siin ole mõjutusi ka teistelt põnnidelt, kes on hoolikalt kodus vaadanud, kuidas suuremad tegelased mõnda äktsionfilmi või automaadi tärinat täis arvutimänge mängivad. Neid mänge ja filme jäljendatakse ka enda mängudes. Meenus minulegi, et lapsepõlves sai oldud kõva ninja, kes pahalisi täiega tuuseldas. 

Igatahes oli kuidas oli, aga me soovitasime Merimeel nüüd andeks paluda oma sõnade eest nii rühmakaaslaselt, kui õpetajalt. Selle peale pakkus nooruke eelpuberteet välja, et me võiksime kenasti pikalt käia, sest tema selle plaaniga nõus ei ole. Tema ju ei käitunud nõmedalt, vaid teised tegid seda. Ma siiski selle ettepanekuga kaasa ei läinud, vaid soovisin teada saada, kas ta üldse teab, mis nende sõnade taga on? Selle olime juba vestluse käigus välja selgitanud, et maha löömise lause taga oli tema mõte hoopis midagi muud. Ta soovis lasteaiakaaslasele väljenda oma nördimust, et ta polnud teda mängu võtnud. 

Ehk ta ei saanud aru, miks minu jaoks on see nii oluline teema sellise lihtsa situatsiooni eest andeks paluda. Tegelikult minu jaoks olid olulised need sõnad ja selle pidingi nüüd talle selgeks tegema. Oli näha, et Merimee veel ei teadnud, kui tõsise ähvarduse ta välja paiskas. Tema jaoks oli maha löömine võrdne ähvardusega “kui sa mu sõber ei ole, siis ma ei mängi sinuga”. Ma olen seda meelt, et ei soovi enda lapsi kasvatada vati sees. Las nad näevad nii elu ilu kui ka valu poolt, sest üks ei saa olla teiseta. Seega olen üsna piltlikult selgitanud näiteks, kus kohast viiner tulnud on ja kuidas siga on selleks pidanud oma elu andma. Seda mitte selleks, et neist paadunud veganid kasvatada, vaid et nad näeksid täit pilti ja oskaksid võtta vastutuse. 

Järgmisel õhtul avanes mul võimalus Merimeega täitsa omaette vestelda. Kui olime jõudnud oma juttudega avatud vestluse maastikele, võtsin teemaks tema väljapaisatud ähvarduse. Selgitasin, mida tähendab, kui keegi maha lüüakse ehk ära tapetakse. Rääkisin talle ühe loo, mis mind ennast on väga puudutanud ja puudutas ka teda. Teise maailmasõja ajal oli minu ekskaasa vanaema sama vana, kui Merimee. Ühel augusti päeval tulid tema taluhoovi vene sõdurid. Tüdrukutirtsu isa oli umbes sama vana, kui mina praegu. Isal õnnestus ema koos lastega lauta heinte vahele ära peita. Ta palus neil olla rahulikud ja jättis kõigiga hüvasti. See väike laps nägi lauda laudade vahelt piiludes, kuidas ta isa põllu peale põlvili suruti ja talle kuul kuklasse lasti. 

See lugu mõjus mulle valusalt õõvastavalt ja sedasi mõjus see ka Merimeele. Kuid ta sai super kenasti pildi ette, mida tähendab mahalöömine ja lisaks milliseid jubedusi toob kaasa sõda. Merimee lubas selle peale andeks paluda lasteaiakaaslaselt, sest oli nüüd targem, mis nende sõnade taga oli. Ta kohe kindlasti ei soovinud kellegi surma. Vot on mõnikord see aeg vaja maha võtta ja lastele jälle killukest suurest maailmast tutvustada. Igal juhul olen ma tänulik Merimeele, kelle mässumeelne kasvuperiood meid Katuga iga jumala päev proovile paneb ja ai, kui palju õpetab. Tänu sellele tööle on meil ta nooremate õdedega palju kergem olnud. Ei pääse nemadki sellest perioodist. 

Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.