Me sööme ennast vaeseks!

Veebruarit alustasime Katuga mentaalse talisuplusega. Lõime enda jaanuari kulud ja tulud excelisse kokku. Muidu oli kõik nagu täitsa viisakas, kuni jõudsime toidu reani. See pilt mõjus nagu oleks meid soojast toast ilma igasuguse hoiatuseta ülepeakaela jääauku lükatud. Halastamatult joonistus silme ette 806 euri. Hakkasin juba perearsti numbrit valima, et see mulle mingid hobustele mõeldud rahustid välja kirjutaks. Tavainimeste omad oleks liiga lahjaks vast jäänud. Sel ajal, kui mina  enda rahustamiseks paberkotti hingasin, kohendas Katu veits numbreid ja summa läks 200 euri võrra väiksemaks. Ta ei olnud maha arvestanud cateringi ja pildistamisprojektide kulusid. Katu nimelt teeb toidupilte Oma Maitsele ja sünnaritele cateringe. Nendelt ostudelt saame raha tagasi. 

Ok, see tõmbas pea tagasi vee peale, aga ülejäänud keha oli ikka veel jääaugus šhokis. 600 euri on nats ikka liiga meelevaldne summa mida poodi jätta. Mulle jäi mulje nagu me sööks iga päev hommikuks kuldlusikaga gaaviarit ja loputaks selle alla kasti ökolimpsiga.

Meie perele jõudis kohale teadmine, et dziisas, me oleme mugavusostjad. Kuidas näeb siis tüüpilisel mugavusostjal (lad k. Homo shopaholix) poeskäik välja. No nii mis täna sööme? Ei teagi, mis isu on. A lähme poodi ja vaatame, mis isud tulevad. Super hea mõte. Tead lähme kohe tühja kõhuga poodi, siis tuleb isusid rohkem. Jep tulebki! Kontrollitud fakt, ilastad isegi roosa pesusvammi peale, kujutad ette kuidas nostalgilist mannavahtu sisse ajad. No ja kui juba midagi on näppu sattunud, kuidas sa siis selle tagasi paned. Veits piinlik on teenindajale otsa vaadata. Raudselt jälgib mind pilguga, “Aaa, sina oledki see krooniline toidunäperadaja, kes eelmine nädal maksavorsti pesupulbrite vahele laagerduma jättis jah!”. Kui tuleb kahtlus peale, et äkitsi on meil ikka kodus need asjad olemas, ostame ikkagi, sest jube tüütu on kui ei ole. Saabki vanema säilivusega asja rõõmsalt prükkarisse visata!

 Viimane asi mida vaadata, on toidu hind. Eks seda ongi näljast väriseva pilguga kehva välja lugeda. No ja kui ongi kallim hind, kui kõrval oleval vähe ilmetuma pakendiga tootel, siis peab see lihtsalt kõvasti parem kvaliteedilt olema. Telliks muidu kauba koju ja võidaks väärtuslikku aega, mis kulub poes käimisele, aga siis peab hakkama ju menüüd ette planeerima ja see ei lähe üldse kokku traditsioonilise mugavusostja elustiiliga.  Kindlasti peab poodi kaasa võtma kõik lapsed, kes käru läbisegi kaupa täis loobivad. Nende tempo on märksa kiirem, kui sinu tempo millega asju välja võtad. Midagi jääb lõpuks ikka kärusse. Kindlasti käib pidev läbirääkimine, et miks ma ikkagi ei võtnud seda 5 kilost jäätist, mis me õega kahekesi koos korvi tassisime… 

Tuleb tunnistada, et päris puhastverd mugavusshopplejad me ikka ei ole. Kuigi  jah, oleme kõik need mugavushoppleja tunnused omal nahal ära kogenud ja neist nii mõndagi juba õppinud. Näiteks poenimekiri ja mingi ettekujutus meil on ikka olemas, mida poest ostame. Nagu näha, siis sellest nimekirjast me ülimalt disiplineeritult kinni ei hoia.  Lapsed on meil välja koolitatud, et midagi nuruma ei hakka. Kuid ikka läheb ka neile miskit korvi. Ja kui suurem shopplemine käsil, läheb meist ainult üks poodi. Hindasid ja soodukaid vaatame me ka. Kuid see üleloomulik number näitab, et mitte piiiiiisavalt. See on kulurida, mida saab päris kenasti kokku hoida. Päris vaeseks me ennast ka ei ole söönud. Me ei ole löönud sellest kulureast eraldi lahku majapidamistarbeid ja mähkusid. See nagu veits lohutab. 

Meil hakkas #Kogumispäeviku raames toidukuu, kus peame vaatama, mismoodi toidu pealt kulusid kokku hoida. Minu jaoks oli see šhokeeriv number, parim motivaator eales.  Võtsime väljakutse vastu! Ja kui väljakutse, siis ikka olgu motiveeriv!

Tegime karmi otsuse hoida nädalane poe kulu alla 60 euri ehk kuu 240 euri. Jube äge on asju lahti kirjutada ja läbi selle enda kahjulikest harjumustest aru saada. Nüüd teame, kuhu tähelepanu juhtida ja millega tegeleda. Poodi tühja kõhuga ei roni! Lapsed jäävad koju! Nimekiri olgu kivisse raiutud! Vaatame lisaks tavahinnale luubiga ka kilohinda! Ostame sööki täpselt nii palju, kui seda kulub! 

Eriti entusiastlikult alustas väljakutsega meie eelmistelt korteri omanikelt päranduseks saadud külmik. Täpselt esimesel veebruaril tegi ta meile teatavaks, et nüüd on aeg tal pensionile minna. Eks ta oli varemgi neid märke näidanud, aga nüüd oli jõmmil tõsi taga. Meile see asi sobis, sest oleme sunnitud külmkapis inventuri tegema ja selle tühjaks sööma. Selliste ootamatute väljaminekute jaoks on muideks väga tore kui on olemas säästupuhver. Külmiku inventuuri käigus selgusid nii mõnedki asjad mis pidime ära viskama. Ehk siis loopisime raha prükkarisse. Tegime sellest katsioonist video.

Kavatseme seda väljakutset veits häkkida. Esimene trikk on viimsepäeva varud ära tarvitada. Meil on nimelt kuivaineid ja konserve sellise varuga, et kui miskit hullu juhtuks, a la kodule lähim pood Selver läheb päeva pealt kinni  ja ei viitsi kaugemale poodi minna, siis on meil kuu varu sööki olemas.  Või kaob näiteks elekter nädalateks. Kuid eks seda varu peab ka aeg ajalt värskendama. Muidu avastad makaroni pakist makaronide asemel peotäie saepuru. Sellel kuul saab testida, kas päriselt ka saaksime viimsepäeva varudega hakkama.

Kallid sõbrad ja vanemad, ärge palun imestage, kui me sellel kuul eriti intsensiivselt ennast oma sööbikute karjaga külla pressime. Vabariigi aastapäeval proovime ennast pingiviinide paraadile sisse smuugeldada, et seal kilupasteedi korvikestest ennast ogaraks süüa. Lapsi lasteada viies sätin ennast edaspidi hommikusöögi lauda. Ehk läheb see trikk läbi, sest minu meelest jääb hommikuputru alati hulgim järgi. Uueks reedeõhtuseks traditsiooniks saab meil suuremate toidupoodide külastus. Tavaliselt on sel päeval neljast seitsmeni toodete esitlused. See on kolm ühes värk. Saame koduseinte vahelt välja tuulutama + uued maitsed + tasuta kõht punni. Kirde saia tädid, hoidke  alt, siit me tuleme! 

Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.