Meie spa seiklus – esimene vaatlus

Terve hunnik sõpru ja tuttavaid on uurinud meie selle detsembri alguses tehtud spa seikluse kohta. Mõtlesin, et teen ülevaatliku blogi (tegelikult blogid, sest materjali tuli kahe blogi jagu) koos emotsioone täis piltidega. Siis on kõigile korraga asi ära räägitud. Vast saad meie kogemusest ise trikke või mõtteid, kui kaaluda oma spa puhkust koos lastega. Mõnus oli seda blogi kirjutada, justkui oleks ise taas mõnusas mullivannis uuesti lebotanud või restoranis hõrgutisi nautinud.

Nagu mõned juba teavad, siis viimased kolm aastat olen jõulupühadel ja sellele eelneval paaril nädalal punase kuue ja suure valge habemega jõulumehe ametis. See on üks aasta tihedamaid perioode. Enne suurt möllu oleks mõistlik teha paari päevane hingetõmbepaus. Mis võiks olla selleks parem, kui SPA ?! Meie blogi instagrammi jälgijaid said otse live storyde kaudu kursis olla, mida me tegime, kuid nüüd on Katul pildimaterjal väljas ja kirjutan veits lähemalt meie kogemusest.

 Spaatamise ajaks planeerisime detsembri alguse. Välja valituks osutus Georg Ots spa Saaremaal. Nad reklaamivad ennast väga lapsesõbraliku spaana ja seda pidime me ilmtingimata omal nahal ära testima. Me pole varem kolme lapsega spaatamas käinud. See kogemus puudus täielikult. Lisaks pakub GOspa lastele ka spa hoolitsusi ja need tahtsime kindlasti järgi proovida. Tekkis väike segadus, kui palju erinevaid asju võtta ja kuidas tavaliselt sellises vanuses lapsed asjasse suhtuvad? Kõik meie kahtlused ja kõhklused kadusid eelnevas suhtluses. Meili teel suhtles meiega Keidi, kes aitas väga professionaalselt kokku panna sellise programmi, et kõike oleks mõõdukalt ja kui tulebki mingeid ettearvamatusi (lastega on ettearvamatused 100% garanteeritud), siis saab plaani mugavalt nihutada. Selline professionaalne ja toetav suhtlus tekitas juba enne spad mõnusa tunde ja ootusärevuse. Sa lähed ju ikkagi puhkama ja kui sinu eest aidatakse pooled asjad läbi mõelda, on see juba puhkuse eelne puhkus.  

Spaale eelnev päev oli pöörane! Katu küttis tööd teha ja pildistas nagu segane. Ta tahtis tööde listsit kõik asjad ära lõpetada, et kolmeks päevaks ennast lihtsalt välja lülitada. See tähendas meile sellist möllu, et asjade pakkimiseni jõudsime alles hommikul.  Õnneks olin koostanud kogenud matkamehena asjaliku listi kõige vajalikumate asjadega: 

*Välja selgitada, kas kodukindlustus katab Elanora võimalikud lammutustööd spa toas – check

*Lastele autosse joonistamistahvlid kaasa – check

*Plikade ujumisriided – check

*Katule viimasel hetkel ostetud trikoo – check

*Nanobeebile ujumismähkud kaasa – check

*Papa Piltsbergi ujumispüksid maha jätta, et seda asjaolu hotellis minut enne basseini minekut avastada ja siis hooaaja väliselt Kuressaare peale uusi otsima minna – check

Spaasse sõitmise hommikuks oli ilmataat teinud meile mega vahva üllatuse. Terve maa oli mõnusa valge lumevaiba all. Autos mürtsusid jõululaulud, mida kogu perega kaasa jorisesime. Madeliine valis jorisemise asemel hoopis kaasa norisemise. Me oleme juba kogenud sõidumehed ning üritame võimalusel sättida liikumised laste uneajale. Suuremad lapsed olid spasse minekust täiesti endast väljas ega saanud sõba silmale. Lisaks tundus neile praamisõit midagi sama erakordset nagu Eskimole kaameliga ratsutamine keset kõrbe. 

Kuivastusse jõudes rauges siiski Elanora jõud ja ülejäänud tunnikese pidime õnneks ainult 1500 korda Merimee katkist plaati hitlooga “Millal me juba kohal oleme? “ kuulama.  Kui nad  Elanoraga kahekesi selle plaadi peale panevad, on olukord kreisi. 

Spas oodati meid sõna otseses mõttes avasüli. Ma nõudsin, et Keidi, kes meiega eelnavalt suhtles, oleks meid isiklikult vastas tervitamas.  Ikka selleks, et saaksime super töö eest tänada suure perekondliku kallistusega. Lastele on muideks vastuvõtus armas pisike trepike, et nemad saaksid ka tähtsalt asjatada. Neile anti sealt kleepsuvihikud, kuhu sai koguda erinevate tegevuste eest kleepse. Vahva oli see, et ühe kleepsu sai selle eest, kui lapsed spa alas on vaiksemalt, sest teised tulvad sinna ju puhkama. Meie lastele mõjus see väga motiveerivalt. Seda nad järgisid hoolega, sest kleeps oli ju vaja välja teenida. Põnnid said endale ka toakaardid. Vähe ei olnud nad uhked selle üle.

Peretuba oli mõnusalt avar. Parajalt suur voodi meile Katuga ja Nanobeebile.  Nari suurematele põnnidele. Kahjuks ei leidnud nari ootuspäraselt sellist kasutust nagu me oleksime Katuga oodanud.

Esimesel ööl said suuremad põnnid kuidagi seal magamisega hakkama. Sellel ööl hoolitses Nanobeebi öise diskoprogrammi eest. Teisel ööl võtsid suuremad õed vahetuse üle ja alusatsid oma kaks korda karmima diskoga. Ju oli päeva jooksul läbielamisi piisavalt, et kuidagi rahulikult und ei tulnud. Teise päeva hommikul olin mina ainuke, kes naris magas. Suur voodi, mis algupäraselt pidi minu ja Katu jaoks olema, oli erinevas asendis põõnavaid preilisid täis. Aga see selleks, vaadake parem, millega GOspa meid tuppa jõudes üllatas.

Toas ootasid meid muideks värviliste pliiatsite komplektid, kuid need peitsin ma kohe ära. Elanora on meil väga kunstihuviline laps ja kindlasti oleks need pliiatsid talle jõhkralt rõõmu pakkunud. Paraku on tal kombeks lõuendina kasutada kõike muud peale paberi. Ja mul polnud vähimatki huvi pärast hotelli personalile selgitama hakata, mis mütoloogilised sümbolid nende valge hotellitoa seinasid peale meie külastust katavad.  Neid pliiatseid leidub igal pool majas veelgi. Nii lobbys, restoranis, kui mängutubades. Iga kord pidin üks samm Elanorast kiirem olema, et need ta eest kuhugile ära sokutada.

Ega meil väga pikalt aega ennast sisse seada polnudki, sest olime sättinud jalahoolitsused üsna saabumisaja lähedale. Plaanis oli teha duaal jalahoolitsus, kus alguses on Katu Merimeega ja peale neid olen mina Elanoraga. Aga nagu enne rääkisin, siis lastega plaanid peavad olema paindlikud. Nii kui Elanora nägi, kuidas Merrum nagu proua uhkel toolil, soojade rätikute all jalahoolitsuse käes mõnuleb, ei olnud ta nõus minuga enam kuskile tulema. Ta kibeles kohe sinna mõnusate soojade rätikute vahele. Hoolitsust läbiviivad naised leidsid kiire lahenduse, kuidas kõikidele kolmele korraga protseduur ära teha. Mulle see variant meeldis. See tähendas, et saan üksinda rahus ja vaikuses oma jalahoolitsust nautida. Tegelikult oleks seda rahu ja vaikust saanud arvatavasti nautida ka koos Elanoraga, sest Katu jutu järgi olid plikad terve protseduuri aja olnud hiirvaikselt. Ma oleks tahtnud seda fantaasiafilmide kategooriasse kuuluvat stseeni oma silmaga näha. Tundus liiga ulme, et olla tõsi. 

Kui tuli minu kord jalahooldusesse minna, sain kohe asjale pihta, miks nad nii vaiksed olid. See oli lihtsalt mega mõnus! Ma ütlesin pärast Maritale, kes mulle hoolitsust tegi, et ta pani mulle jalgade asemel tiivad. Nii kerge ja hea oli olla. Kui õnnis nägu peas tuppa tagasi jõudsin, olid plikad veits pettunud, et ma enda varbaküüsi polnud lubanud lakkida. Nende mammukesed särasid ilusasti vikerkaare värviliselt vastu. 

Peale protsetuure läksime restosse õhtustama. Lastega, kes on püsimatud, on see üsna väljakutsuv ülesanne. Ma isiklikult restorani minnes tahaksin sellist hubast chilli atmosfääri. Seda loomulikult GOspa restoran pakkuski selle momendini, kui me lastega sisse astusime. Austusest teiste vastu, kes tulid õhtusööki nautima, otsustasime nõnda, et tellime toidud ära ja seni kui need lauda tuuakse, läksin koos põnnidega hoopis mängutuppa, et natukenegi rahulikum miljöö säiliks. Söögid oli väga head. Nendest kunstiteostest võiks eraldi blogi kirjutada, kuskil toidublogis. 

Merimee on totaalne vee ja ujumise fänn. Kui ta sai teada, et peale söömist on meil basseini plaan minna, siis sisuliselt ta kallas endale toidu otse taldrikust sisse. Toas ujumisriideid selga ajades pidin tunnistama tõsiasja, et olin edukalt viinud täide oma plaani ujukad maha jätta. Pidin Merrumi meeleheidet pikendama ja põrutasin õhtutulede säras Kuressaarde ujukate jahile.

Lõpuks, kui basseinide alasse jõudsime, oli meil täielik pidu. Nagu privaatspa. Õhtusel ajal olid mõned külastajad veel,  kuid seda ei pannud tähelegi. Merrum lasi ringi nagu hullunud marutaudis hüljes erinevate basseinide vahel. Samal ajal suhtus Elanora väga skeptiliselt sellesse märga tegevusse. Esimesel õhtul saime ta siiski mullivanni meelitatud. Teisel päeval sooja basseini ja kolmandal päeval enne äratulekut oli igasugune skepsis läinud. Madeliine nautis täiega bassusid.

Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.