Ma usun, et nii mõnigi lapsevanem on kuulnud sellist klassikalist lauset oma lapse suust nagu \”MUL ON NIIIII IGAAAV!\”. Ka meie peres on see lause aktuaalne olnud. Minu meelest on see märk ühest parimast seisundist, mis lapsel olla saab. Sellest hetkest alates on võimalik lapse loovus ülesse äratada.
Tänasel nutiajastul, kus meie lapsi ümbritsevad igasugused meelelahutuslikud ekraanid, on loovus tihtilugu sügavasse talveunne suigutatud. Üldiselt hakkab see lause eriti hästi kõrvu siis, kui viiakse läbi nutidieeti. Eemalda lapselt nutitelefon, multikad, arvutimängud ja lendabki platsi seltsimees Igavus. Tõsisema nutisõltlase võib esimene tund päris hulluks ajada. Sellel hetkel pannakse peale katkine vinüülplaat, mis hakkab intensiivselt väga nõudval toonil kordama \”MUL ON NIIIIII IGAAAAV!\”. Tõlgituna tähendab see seda, et anna mu nutimaailm tagasi, et saaksin oma ajuga tühikäigul edasi purjetada. Ära anna järgi ja jälgi olukorda. Lahjemate juhtumite puhul leitakse mingil hetkel ülesse vana legode karp või pühitakse tolm pealt nukumajalt. Kuid on täheldatud isegi nii hulle juhtumeid, kus vaene laps on suurest igavusest hakanud raamatut lugema. Tõsi lugu, oma silmaga olen näinud. Vaikselt hakkab loovus talveunest ärkama. Kui nüüd omalt poolt kaasa aidata ja lapsele kampa lüüa, läheb alles õige trall lahti. Võtke välja vildikd ja paberid ning joonistage lõbusaid asju, mängige koos kohvikut, ehitage maailma kõrgeim torn legodest. Ühesõnaga, misiganes lapsele meeldiks. Elav fantaasia tõmbab Mike Tysoni mõõtu paremhaagiga igavuse põhjalikult outi. Eriti ägedad on fantaasia- ja seiklusmängud.
Meie pere krattide üks lemmar fantaasiamänge on seiklusrada. Legend on üldiselt selline, et põrand on laava, keev kirsimahl või piraajadest kubisev vesi. Rajalt maha kukkumine tähenda kindlat otsa. Siia on pikitud erinevaid ronimisi, roomamisi, hüppamisi, mis iganes pähe tuleb.
Vanemate põnnide puhul on ikka paar mõistatust ka vaja sisse panna. Tavaliselt, kui selline rada valmis, jätkub iseseisvat möllu mitmeks tunniks ja suurepärane ööuni on garanteeritud. Kui esimest korda Merrumile selle raja tegin, käis ta 2 nädalat ainult mööda vaipasid, toole ja rippus ukselinkide küljes. Nii hommikul lasteaeda minnes, kui tulles. Sealjuures arendas ta mängu ise kogu aeg edasi. Asjale lisasime funki sellega, kui ma mängisin gorillat, kes teda taga ajas 🙂
Ehitage enda põnnidega seiklusradu, kasutage patju, vaipu, toole, mida iganes. Mõnusat möllamist!
Jälgige Piltsbergide tegemisi Facebookis ja Instagrammis.