Eile oli vastlapäev. Super ilm, aga mida polnud, oli lumi… See tundub selline oluline element pika liu laskmiseks. Ilmselt tuleb vastlapäeva traditsioone kohandada 21.sajandi talveoludele vastavaks. Liulaskmise asemel näiteks pikema puuksu laskmise võistlusega asendama. Seda tubast atmosfääri nähtust esineb peale hernesupi söömist meie peres alati, olenemata kas on lund või mitte.
Katu tajus oma naiseliku kuuenda meelega ära, et mul on tõsine plaan uut puuksu laskmise traditsiooni lastega juurutuma hakata. Et vältida võimalike ootamatute tagajärgedega lõppevaid võistlusi, võttis ta kasutuselel abimeetmed ehk kutsus külla naabrinaise koos lastega. Seitsme kooselu aasta jooksul ei ole ta saanud selgeks minu lemmik õllemarki, aga see, et ma ei suuda võõraste inimeste ees kõhutuuli valla lasta, on ta küll kenasti ära õppinud. Ega naabrinaine nii võõras vast olegi, kuid päris oma ka mitte, et sünniks kõhutuuled valla lasta.
Olenemata sellest, et liugu lasta ei saanud ja uued traditsioonid jäid ka ellu äratamata, proovisime ikka vastlapäeva melu luua. Katu oli keetnud suure laari hernesuppi ja ostnud hunniku vastlakukleid. Täiskasvanud ajasid juttu ja lapsed mürgeldasid omavahel. Elanora sai kuidagi eriti hästi klapi endast pea 3 aastat vanema naabripoisiga. Piltsbergi blogi tihedamad lugejad teavad, et Elanora hüüdnimeks on TANK. See mängustiil, kuidas ta naabripoissi tuuseldas tõestas seda, et ta on selle nime auga välja teeninud.
Üks moment jäi aga tuba kuidagi harjumatult vaikseks. Merimee oli varjunud minu tooli alla ja Madeliine põgenenud keskmise õe lammutustööde eest naabrinaise sülle. Naabripoiss koos enda noorema õega tegid väikse hingetõmbepausi legode kasti juures. Kadunud oli põhimürgeldaja Elanora.
Leidsin ta vannitoast. Piilusin vaikselt kardina vahelt, et mida ta seal teeb. Meie pärismaalasest nais Tarzan oli vaikselt peegli ees ja kammis oma juukseid. ISE!!! Tavaliselt on meil selliseks protseduuriks vaja kolme inimest. Kaks, kes kinni hoiavad ja kolmas, kes eriti hellalt pehme kammiga peab juukseid kammima. Seejärel pani ta endale pähe liblika lehvidega juukselõksud. See oli nagu veel kummalisem, sest ta oli enne nõus ennast kiilakaks ajama, kui neid pähe panema. Olukord oli saavutanud paranolmaalse taseme. Peale seda puuderdati põsed vatipadjaga ära. Mis sest, et seal mingit puudrit peal polnud. Lisaks kõigele sellele oli ta enda kleidi ära vahetanud.
Rääkisin Katule ka sellest ebatavalisest käitumisest. Talle oli asjad koheselt selged. Kui naabrid olid koju läinud, toimus neil Elanoraga omavaheline avatud ema ja tütre vestlus. Katu uuris, kas Elanora oli ennast naabripoisi pärast ülesse löönud? Elanora vastas üsna kurvalt, et jah, aga ta ei vaadanud üldse minu poolegi. Õnneks läheb nii noores eas esimene südamemurdumine sekundi murdosa vältel üle. Minuti pärast kakeldi juba õega kaisuka pärast. Katul oli peale seda vestlus see õnnis AWWW nägu peas ja õnnehormoonid pulbitsesid üle toa.
Minus tärkasid märksa teised emotsioonid. Esiteks tuli hirm naha vahele, et mille pagana pärast minu väiksel printsessil nii varases eas kõrgendatud huvi noormeeste vastu on. Samas tuleb tunnistada, et ka mul endal oli selline päris esimene meeldimine nelja aastaselt.
Teine häiriv mõte oli, et kas peaks naabripoisi silmaarstile saatma, et sellist kauni kleidi ja uhkete lehvidega neiut ei märganud. Selle mõtte rahustas minus sisemine zen paps kohe maha. Mees täna taevast, et naabripoisil veel lego ninjagod ja kentamad tähtsamal kohal kui tüdrukud on. Sa pead endale tunnistama, et sul on maailma kõige ilusamad tütred ja vähem kui kümne aasta pärast ei pea sa muretsema selle pärast, kas mõni kutt jättis su tütrekese põsepuna või kauni lokikese märkamata. Pigem pead muretsema piisavalt kõrge okastraataia ehitamise ja hernesupist tingitud keemiarelva efektiivistamise peale, et neid silelõug lontkõrvi natukenegi kodust eemal hoida. Ma olen ise samasugune silelõug lontkõrv olnud, kes õhtul plikade akna taga käis kraapimas. Selles vanuses ei ole neist kentamadest ja lego ninjagodest enam unistustki järgi. Peamised mõtted ja toimetamised keerlevad ikka tüdrukute ümber. Hea, kui vahepeal söömise või hingamise peale mõeldakse.
See vahva vahejuhtum tõi mind kenasti kohale. Märkama rohkem oma pisikesi printsesse. Nendega just täna ja nüüd mürgeldama ning nukkudega koos kohvetama. Homme on nad juba suured iseteadlikud tegelased, kellel oma tegemised ja semud. Tuleb nautida tänast päeva ja olla õnnelik selle üle, mis mul juba on!
Olge ikka Piltsbergide lainel! Viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes!