OMG, mis piinlik olukord meil maal juhtus….!

Jagan teile täna humoorika karantiini juhtumise killukese. Ma arvan, et seda blogi ei tasuks lastele unejutuks lugeda 🙂 Mainin igaks juhuks ära lihtsalt.

Üks sõbrants kirjutas oma facebooki seinale, et tal poeg oli suisa õnnelik, et see koroona ringi kollitab. Nüüd saab ta lasteaia asemel terve päev emaga koos olla ja trennidest puhata. Igati positiivne suhtumine igal juhul. Eks siin olegi suures pildis kaks võimalust, kas keskenduda negatiivsele või positiivsele. Ma isiklikult olen endale omaselt võtnud selle teise poole suhtumise ehk positiivsuse. 

Kõige positiivsemad asjad, mis meie peres koroonaga juhtunud on – Katu sai väljateenitud puhkuse ja mina sain lastega maale mütata. Me pole Katuga 2 nädalat näinud ja see on meie suhtele ülimalt hästi mõjunud. See, kuidas ta mind  iga telefoni kõne ajal armastusega üle kallab ja tänulikust jagab, et kui hea mees ma olen, paneb isegi siin maal mind punastama. Tavapärases lastega koduses möllus ei kuule sa oma mõtteidki, kuid nüüd on meil mõlemal aega olnud vaadata enda sisse ja täita oma sisemisi purukuivasid energia anumaid. 

Ma olen küll pätakatega maal ehk võiks arvata, et ma ei saa täit puhkust, kuid ma naudin seda, kuidas saan segamatult 100% nendega tegeleda ning looduses mütata. No ja meil on kambas ka minu ema, kellest on palju abi. Ta on eluaeg olnud õpetaja. Praegugi meisterdavad lapsed vanaema juhendamisel uhkeid kunstitaieseid ja mina saan rahulikult blogi kirjutada. Kui vahepeal tahavad põnnid õues müttamisest lihtsalt puhata, lasen neil lihtsalt multareid telekast vaadata. Seda ma neil ei keela ka, sest võrreldes õues olemise ajaga, on see ekraaniaeg ikka köömes. 

Selle telekavaatamisega juhtus üks vähe muigama panev vahejuhtum ka. Siia maale miski teine asi ei levi, kui ainult VIASAT. Selle pakette siin vahepeal uuendati. Helistati Katu tädile, kelle nimel need lepingud on, et kuule, meil siin paketi uuendused, et kas soovite kaks kuud seda ja seda asja tasuta vaadata. Kuna ta oli parasjagu kassajärjekorras ja tema kord tuli maksta, siis ega ta päris täpselt süvenenud sellesse asja, vaid nõustus igasuguste tingimustega, põhiline, et summa ei muutuks.

No ja nõnda oligi, et üks lõuna vaatasid suuremad plikad multareid, mina samal ajal lugesin eestoas raamatut ja jälgisin poole silmaga õues kärus magavat Madeliinet. Järsku kukkus Elanora teises toas kilkama “Issi, tule kähku vaata! Mingi tädi limpsib teise tädi tussut!!!”. Eks nad vahepeal ikka elavad multaritesse rohkem sisse ja kilkavad midagi kaasa, aga see tundus päris karm lastesaade olevat. Nad muideks ei oska ise seda vanakooli telekat puldist käima panna ega kanaleid vahetada (või noh sinna maani ei osanud). Ja ma esiotsa ei kahtlustanud, et nad midagi muud, kui multari kanalit vaatavad.

Kargasin püsti ja läksin vaatama, mis asja see Elanora seal jahub. Telekas olid tõesti kaks paljast tädi, kes selle limpsimisosa olid lõpetanud ja piljardi laual nüüd piljardikiidega toimetasid ja teps mitte selle otstarbega, milleks need mõeldud on. Plikad vahtisid pea viltu, suud endal ammuli, silmad peast välja punnitamas. Ma tormasin Merimee süldina rippuvast käest pulti haarama. Proovisin ime kiiresti kanalit vahetada enne, kui plikade jaoks piljardi mäng saab igaveseks teise tähenduse. 

Ähmis kiirustades puterdasin esiotsa puldi käest maha. Seejärel haarasin valet pidi kätte. Selle asemel, et kanali vahetus nuppu vajutada, vajutasin närviliselt selle kõrval asuvat nuppu ise aru saamata, et miks kanal ei vahetu ja tädide ähkimine aina kurjakuulutavalt valjemaks läheb. Järgmine moment taipasin enda eksimust ja vajutasin järgmise kanali peale. Ega seal pilt suurt parem ei olnud. Klõpsasin sellest veel paar kanalit allapoole ja hakkasid jälle multika kanalid tulema.

Hingasin paar korda rahustuseks sisse. Käskisin plikadel nüüd 10 osa Käsna Kallet jutti vaadata, et ajud ikka korralikult pehmeks läheksid ja nad need tädid heaga ära unustaksid. Puldi jätsin enda kätte, et nad jälle kuskile seletamist vajavate kanalite peale ei eksi.

Helistasin Katu tädile ja uurisin, kuidas siis nõnda, et üle kuuekümnestel inimestel selliste kanalite vastu huvi on tekkima hakanud. Ta taipas üsna kohe ära, kuidas need kanalid olid ilmunud. Ei tasu ikka kassajärjekorras selliseid tähtsaid teemasid asjatada, arvas ta lõpetuseks. Õnneks sai ta VIASATiga kohe ühendust ja kanalid pandi kenasti kinni ning ma sain edaspidi rahulikult raamatut lugeda kui plikadel multarite aeg oli. 

Kallid lapsevanemad, täna ilmselt vaatavad teie järeltulijad rohkem ekraane, kui mõni aeg tagasi. Tasub vahepeal uurida, et mida nad sealt jälgivad. Ligipääs pornole või vägivaldse sisuga kraamile ei ole just ülemäära keeruline.

Vot sellised lood siit Voose metsade vahelt. Muhedat karantiiniaja jätku teile. Jagage enda piinlikeid olukordi ka, mis lastega juhtunud on 😉

Olge ikka Piltsbergide lainel! Viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes!