Päev 78-91

#78. Meisterdasime maski.

Elanora üks lapsepõlve trauma on maskid. Katu vennalaps kihutas omal Star Warsi sõduri maskiga mööda elamist ringi ja see tundus talle ülilahe. Isegi Katule ja mulle tundus see ülilahe. Ja Merimee arvas ka, et see on ülilahe, sest see tegi häält ka. Ainuke inimene, kes sümpaatia asemel täielikku õudust tundis, oli Elanora. See mask kummitas teda veel pikka aega. Hirmudest saab kõige paremini üle, kui neile vastu astuda. Nii otsustasimegi lastega ühed korralikud maskide meisterdamise talgud teha. Tänaseks on maskide hirm Elanoral ületatud.

#79. Lillebukett otse loodusest.

Läksime suuremate plikadega poodi. Pakkusin neile erinevaid tegevusi välja, mida olin selleks päevaks mõelnud. Paraku ei tõmmanud neist ükski tüdrukuid käima. Tagasi jalutades nägime ühel onul lillekimpu käes ja sealt tekkis idee minna metsa alla otsima kevadlillesid, et emmele üks vahva üllatus teha. Õnneks meie kandis metsa alla enam prügi ei veeta, kuid igast orgaanilist kraami selle eest küll. Kõdunenud lehteda ja aiamaalt korjatud ümbrohuga sekka satub teinekord ka mõni lillemugul või seeme. Neid me läksimegi jahtima. Ja jaht oli edukas.

#80. Seininimestega rada vallutama.

Ilm oli ilus ja ratastel kummid täis löödud. Ehk kõik eeldused mõnusaks rattamatkaks olid olemas. Sellest idüllist oli puudu veel mõnus seltskond. Selle koha täitsid Seininimesed. Võtsime pundi kokku, pakkisime võikud kaasa ja läksime Harku metsa radu vallutama.

#81. Nukumuuseum.

Mulle väga meeldib, et meil korraldatakse sellist vahvat aktsiooni nagu muuseumi öö. Ma ise olen üsna suur muuseumite fänn. Paraku on alati saatuse tahtel juhtunid nii, et ma pole mitte ühelegi muusemiööle seni veel jõudnud. Ja nii tundus, et läheb ka sellel korral. Otsustasime hoopis perega muuseumi õhtu selle asemel teha. Nukumuuseum oli Merrumi jaoks päris õudne koht. Viieaastaste fantaasia kütab täistuuridel ja raske on vahet teha päris maailmal või fantaasiamaailmal. Selle eest Elanora nautis sajaga kogu teemat. Mulle meeldib see, kui muuseumis on aktiivseid tegevusi eksponaatitesse pandud. Neid seal nukuteatris oli päris parajalt. Lausa nii parajalt, et kaotasime ajataju ja lõpuks tuldi meile üliviisakalt ütlema, et muuseum suletakse viie minuti pärast. Jumal tänatud, et tuldi. Muidu oleksime seal võib olla hommikuni jauranud.

#82.Tänapäeva plastiliin – Play Doh.

Meil endal on kodus Play Dohi esimene hullus mööda läinud. Aasta tagasi sain seda kraami ikka igalt poolt koristada. Kui selle plastiliini taolise asja õhu kätte jätad, muutub see kivikõvaks. Vaiba seest või Merimee juustest andis neid kivikõvasid kuulikesi välja nokkida. Eks sellepärast neid totsikuid enam juurde ei ostnud ja sai vaikselt likvideerima hakatud. Nüüd, kui käisime vennalapse juures mängimas taipasin, et probleem oli lihtsalt plikade liiga noores eas. Kõik Play Doh-i plastiliinid täitsid enda sihipärast funktsiooni ja saime väga uhke õhtusöögi kokku.

#83.Kalamaja päevad. Piltsbergid laadatavad.

Katu ja Merrum on meie pere suured laadafännid. Meie Elanora ja Madeliinega eelistame vähe väiksema rahvahulgaga shoppamisüritusi. Kuid laatadel on mingi oma võlu. Eriti meeldivad meile maapiirkondade laadad. Need on kohalike jaoks suured sündmused, kus kaugeltkandi rahvas ikka kokku saab ja lisaks varude täiendamisele endal üht teist head ja parematki lubatakse. Me teadsime, et kahjuks me enda lemmariks saanud Jäneda kevadlaadale ei jõua ja otsustasime hoopis selle asemel Kalamaja päevadel väikese tiiru teha. Saime sealt ka oma laadaprääniku kätte ja nägime mitmeid tuttavaid. Sai laada tunde kätte küll.

#84.Laste disko ehk Laste Ektsaatiline Tants.

Hea sõber Tiit korraldab juba mitmentat aastat alkoholivabasid diskosid nime all ekstaatiline tants. Tihti soovivad vanemad oma lapsi kaasa haarata nendele üritustele. Paraku segab see lapsevanemal täieliku tantsu nautimist ja kohalolu. Ja seega tuli Tiit idee peale, et teeks õige lastele oma ürituse. Mind kaasas ta lapsi soojaks tantsutama ja muidu trilli ning tralli tegema. Merimee algus ei läinud käima, aga nagu eestlasele kohane, siis lõpus ei saanud pidama. Selleks ajaks, kui teised lapsed kõik tühjaks olid ennast karanud, läksime meie tütrega möllama nii et higi lendas. Esimesest üritusest õppisime väga palju, mida edaspidi paremini teha ning sügisel avame kindlasti Tiiduga uue hooaja.

#85.Käruralli lasteaias.

Lasteaeda toodi terve kallurikoorma täis liiva, mida paluti papsidel käruga liivakastidesse vedada. Käärisime Seinmehega varrukad ülesse, ajasime labidad tigetaks ning kimasime kärudega rallima. Koheselt olid nii omad, kui võõrad põnnid ümber, kes soovisid hirmsat moodi aidata ja noh eks ikka kärus sõita kah. Kui käru sai tühjaks tehtud, müüsime põnnidele mängult pileteid lõbusõidule. Tiirutasime paar tiiru lasteaia hoovi peal mändide vahel enne kui maabusime lõpp-peatusesse liivahunniku juurde. Tublid abilised kühveldasid käru täis ja sõit võis jälle alata.

#86.Joonistasime naabrite tapeedi täis.

Selle kevad üks soojemaid ilmasid kutsus Piltsbergide pere õue patseerima. Väga pikalt me patseerida ei saanudki. Täpsemalt kümme meetrit, kui meie naabripoisid aia peale lendasid ja nagu turuvarblased sädistama kukkusid. Üleaedsed pakkusid välja, et laseks lapsed omavahel aeda mängima ja vanem seltskond võiks grilli kuumaks ajada. Trilli ja tralli sai kõvasti. Õhtu kulminatsiooniks oli see, kui naabrinaine mitu rulli tapeeti välja tõi. Asusime lastega üksteise võidu enda peidetud Leonardo Da Vincit välja laskma.

#87.Joogatamine üli cooli raamatu järgi.

Selline ülilahe raamat nagu \”LENDAV VAIP\” joogaraamat lastele sisustas meie õhtu sellel korral. Nii kui me selle raamatu saime, hakkas Merimee kohe nuiama, et me teeks kõik poosid ühe raksuga sealt ära. Tegelikult jõudsime poositamisteni alles kolmandal päeval. Raamat viib sind ja su lapsi ägedale seiklusele, kus iga seikluse juures õpid uusi poose. Meie tegime nõnda, et ühel õhtul võtsime ühe seikluse ja järgmisel teise. Kolmandal õhtul tuletasime eelnevalt õpituid poose meelde ja siis põrutasime edasi. Mõnusat rännakut neile, kes kavatsevad selle raamatu soetada.

#88.Ronimisseiklused.

Meil siin kodukandis avati uhke ronimispark lastele. Ma ei tea, kes selle taga on Saue vald või hoopis Kasekodu arendajad, aga tugev käepigistus igal juhul väga vinge ettevõtmise eest. Lasime lapsed rajale ja turnimist neile jagus küllaga. Pärast oli keeruline neid sealt ära saada.

#89.Meie rännak medikamusa saatel.

Vot sellel õhtul olid beibedel tuurid hirmus üleval. Magaminek ei tundunud neid kummitarzaneid vaadates kuigi realistlik. Mulle meenus üks hea nipp, mida ma olen pikkadel autosõitudel kasutanud, kui lastel jauramine peale kipub. Panen mängime mõne meditatiivse alatooniga ambient muusikapala või mõne klassikalise muusika loo. Seejärel peame endale ise muusikast inspireerituna ette kujutama elavat pilti tegevustest, mis toimub. Seekord valisin eriti mõnusa ambient miksi. Kamandasin plikad teki alla ja vaikselt vee vulinaga hakkasin viiulite saatel kevadliblikad alguses mööda tuba lendama. Edasi jõudsime juba aasade ja suurte järvedeni. Trummide lisandumine viis meid tagatipuks paksu džunglisse, millest Elanora kahjuks enam osa ei saanud, kuna toimetas unemaailmas juba oma personaalse multikaga.

#90.Madeliine personaalne ravimine.

Vanemad plikad on läbi erinevate tegevuste saanud kogu selle väljakutse ajal üsna muljetavaldava tähelepanu osaliseks. Väike Madeliine aga pole sellist tõsiselt talle personaalselt mõeldud päeva saanud. Meie vana sõber onu Karma otsustas siinkohal pisipõnnile appi tulla ja kinkida talle 100% vanemate pühendusega päeva. Meie pere kõige väiksem tegelintski jäi 39 kraadisesse palaviku kolmeks päevaks. Esimesel päeval võtsid Memm ja Taat suuremad jõmmid enda kätte, et saaksime pühenduda pisipiiga ravimisele. Ta oli sisuliselt terve päev minu süles. Võtsin ennast paljaks ja panin ta paljalt vastu enda keha, et ta keha temperatuuri ühtlustada. Vahepeal, kui palavik kolmekümne kaheksa peale kukkus, üritas ta isegi mängida, kuid lasime tal seda asja rahulikult võtta, et ta saaks enda energiat ravimisele suunata. See oli võimas tunne terve päev last enda vastas hoida ja tunda ennast nii lähedasena.

#91.Uuu jeeeh! Porilompides möll.

Suuremad jõmmid saabusid koju. Ma olin suurest istumisest Madeliinega juba päris kangeks läinud. Kratimamma halastas mulle ja kamandas meid põnnidega poodi. Väljas oli mõnusalt värskendav vihmane ilm. Toppisin põnnidele vihmariided selga. Kohe teekonna alguses kippusid nad kõiki lompe takseerima, kuid teadsin ette ära, et see asi lõppeks meil ühe haige lapse asemele kolme lapsega. Poest tagasi tulles, vahetult enne kodu, lasime kõik koos looma lahti ja põrutasime lompe tagurpidi kargama.