Piltsbergide Tartu seiklused. Neljas osa.

Madeliine magas hommikul nii sügavalt, et oleks meid peaaegu hommikusöögist ilma jätnud. Tavaliselt on tema see esimene tegelinski, kes koos kuke ja koiduga ülesse tõuseb. Sihiks kindel eesmärk kõik teised korteris olevad isikud ülesse ajada. Sellel  korral saime kogu pundiga talle kõik need hommikud tagasi teha ja äratasime hoopis teda. 

Hommikusöök oli jõhkralt intensiivne. Lapsed sagisid ja rahmeldasid. Keegi kukkus kuskilt trepist alla, keegi ajas mingi mahla peale ja keegi lihtsalt jauras puhtalt jauramise pärast. Ehk siis täiesti tüüpiline kuue lapsega hommikusöök. Seda suurem tänutunne mul sees oli, et Mallu need lapsehoidjad meile sebis. Üsna suure tõenäosusega oleks meie õhtusöök samasugune anarhia välja näinud.

Peale hommikusööki ei pidanud põnnid seda kohutavat ülekohut välja, et me elame sisuliselt basseinide kõrval, aga ei kasuta neid 24/7. Andsime tungivatele soovidele alla ja läksime kogu meeskonnaga solberdama. Lapsed hullasid täiega! Isegi vana veeskeptik Elanora kippus juba minu seljas suurde basseini uudistama tulema.

Kilkeid ja rõõmu jagus igas asendis, kuni ma silmasin Mallu nägu, mis nägi välja nagu ta oleks just söönud pool purki käärima läinud haput punasesõstra moosi. Ta rääkis midagi Katule ja sellel tuli samasugune nägu pähe. Järgmisena astus ligi Kardo, kelle igipõline muhe naeratus pühiti sekundiga näost ja asendati eelmainitud ilmega. Ma ei julgenud enam basseinist väljagi tulla. Kartsin, et need tüübid nakatavad mind ka mingi uue kõhuviirusega, mis väljendub eriti hapu näoilme näol. 

Siiski sai uudishimu minust võitu. Läksin distantsilt uurima, mis uut kõhuviirust siin hulgim jagatakse. Selle peale teavitas Katu mulle, et spa hoolitsuste alalt helistati Mallule. Me olime unustanud suuremate plikade käte hoolitsused täiesti ära. Kohemaid jooksis ka mulle suhu käärima läinud hapukas mekk ja tunne, et olen kolinaga läbi kukkund lapsevanema ametis. Loomulikult oli ka spa pool põhjendatult pahane meie hajameelse käitumise pärast. Samas lohutasin ma end sellega, et see juhtus ainult tänu sellele, et meil kõigil oli just mega lõbus. Ega lastel sellest suurt hullu ei olnud või noh Elanoral ei olnud. Merimee paar korda mainis, et jube kahju ikka, et ei saanud kättehoolitsusse. See mõjus mulle nagu nuga neerude vahele. Vaene Katu hell emasüda kannatas veelgi rohkem, tema suutis isegi pisarad välja veeretada. Polnud midagi teha, me ei saanud ometi sellest ühest juhtumist kogu puhkusel ära rikkuda vaid läksime eluga edasi.

Sel ajal, kui väiksemad Treimannid hotelli peesitama jäid, põrutasime meie hoopis linna peale. Madeliinel hakkas lõunatudu aeg peale tulema ja selleks sobis üks korralik jalutuskäik kenasti. Ilm oli troopiliselt kuum, mul oli ikka looma moodi turi märg. Pärast oli ekstra mõnus peale kuuma suvepäeva ennast basseinides jahutamas käia. Tatsasime Tartu vanalinnas. Jutustasin plikadele igasuguseid nooruspõlve lugusid ja seikluseid. Näitasin erinevaid majasid ja sillakesi. Vanalinnast võtsime suuna loodusmuuseumisse. Muideks Loodusmuuseumi külastuse saate tasuta V Spa perepaketiga kaasa. Soovitan raudselt see ära kasutada. Alguses Merimee, kui teada tuntud õrnake, pelgas sinna minekut, kuid pärast ei saanud teda välja sealt. Lastel oli seal vaatamist ja jutustamist omajagu. 

Peale muuseumit oli paras aeg lõunastamiseks. Keerasime suuna Tartu hipsterite pesa Aparaaditehase poole. Me katsume seda ikka iga kord külastada,  kui Tartus oleme. Seal hoovis on põnnidel mõnus mängida ja turvaline trallida. Võtsime söögid Kolm Tilli söögikohast. Ja no ikka väga hea oli. Muhe teenindus, pluss mega maitsvad söögid. 

Kõhud kenasti punni söödud, läks Katu Malluga mingisse sekkarisse naiste asju ajama. Meie pätakatega läksime Kaubamaja pargi juurde mänguväljakule. Nad tahtsid mulle näidata, mida eelmine õhtu lapsehoidjatega seal korda saatsid. Mina omakorda tahtsin veenduda, kas peale sellist mürgeldiste karja ülekäimist seal veel üldse mingit mänguväljakut eksisteerib. Kuna suurematel põnnidel olid jalakesed täitsa läbi päevasest tatsamisest, siis toppisin nad meie Thule jooksukärusse üksteise otsa. Meist sai kohalik vaatamisväärsus, sest mitmed memmed taadid jäid seisma ja ütlesid midagi vahvat.

Peale lastemänguväljakut tekkis põnnidel taas spa tuhin peale. Ausat öeldes oli mul ka sellises leitsakus ringirändamisest kange vees vedelmise isu peale tulnud.

Spas ajasime Treimannid ka hotellitoast välja.  Mari tegi meile nüüd korraliku spatuuri. Käisime ära soolamaailmas. Tutvusime saunamaailmaga. Mulle meeldis jääsaun kohe väga. Saunamaailmas oli veel duššide ala, mis mind mõneks ajaks kogu ümbritseva unustama pani. Saunamaailmast läks trepp alla salapärasesse meesaunaga ruumi, kus sai linnulaulu kuulates lihtsalt lebotada. 

Katu lasi endale samal ajal käte hooldust teha. Meil oli plaanis päris õhtul veel üks bassutuur teha. Seega ma ülemäära palju lapsi ei leotanud. Läksime hoopis põnnidega mööda Emajõe kallast jalutama, sest Nanobeebi näitas ülesse teise päevase tudu märke. Eks tegelikult olid kõik põnnid parajalt kutud. Katu ühines mingil momendil meiega. Tegime Tavernas ühed legendaarsed õhtupitsad. See koht pole mitte üks gramm 20 aastaga muutunud. 

Napilt pool tundi enne spa sulgemist tegime veel kerged sulpsud. See muideks on mega hea trikk, kuidas lapsed jala pealt voodisse kukutada. Kahjuks mõjub see vanemale generatsioonile samamoodi. Niiet meie plaanist Katuga tuima näoga üks film telekast ära vaadata kukkus kolinaga läbi. Nii kena kümne minuti pärast ühinesime ühtlase norina kooriga. 

Viimases blogis tõmbame otsad kokku ja teeme ühe piltidega spa tuuri teile!