Hoiatan kohe ette, et alljärgnev lugemine on üsna rõve. Ehk kes rõvedusi ei kannata neil ma seda lugu lugeda ei soovita. Paraku on minus ka see pool olemas ja me ei pea seda vajalikuks kuidagi varjata. Lisaks on alati igas loos peidus õppetund mida sealt välja noppida.
Lugesin viimast Malluka blogi, kus ta arutas elulist hügeeni teemat. Täpsemalt tuli välja, et normaalsetel inimestel peaks olema igal pereliikmel eraldi pesemiseks nuustikud ja rätikuid suisa kaks – üks keha kuivatamiseks ja teine tagumiku kuivatamiseks. Dziisas, meie viie liikmelisele perele oleks sellise hunniku rätikute jaoks vaja eraldi vannituba! Ja üldjuhul proovime kannid nii puhtaks saada nagu oma ülejäänud keha.
Ses mõttes oleme samasugused loomad nagu Mallu peregi. Ma olen selline vend, et kui pesen lapsed puhtaks, siis need tegelased on nii pisikesed, et tervet suurt rätikud üleni ära ei märga ja ma saan ennast edukalt kuivaks ka selle poolmärja rätikuga.
See rätiku saaga tuletas mulle meelde paar muhedat rätikulugu. Ma ei teadnudki, et mul neid lugusid nii palju meenus. Järelikult võetakse rätikuid liiga iseenesest mõistetavalt ja neid tublisid abimehi ei panda piisavalt tähele. Kallid rätikud, siit tuleb teie tähelend ja saate täna jõhkralt feimi!
Peale mõningast mõtlemist otsustasin, et lugejate huvides jagan neist kõige vähem öökima ajavat lugu. Muideks see oleks mul äärepealt isegi raamatu kaante vahele sattunud, kui Mees 4 käsikirja kirjutasin. Siit loost on mida õppida.
See lugu juhtus aastaid tagasi. Polnud ma veel oma kahekümnendat juubelitki pidanud. Sõber kutsus mind oma sünnipäevale, mida ta pidas emaga koos. Toimus selline muhe korteri istumine kus laual oli hunnikute viisi kodukootud kartulisalatit, siga hea mekiga rosoljet ja ega ka kärakaga poldud koonertatud. Minuga oli kaasas mu tolleaegne pruut. Meie nagu ikka maameeste kombel tervitasime sünnipäevalapsi viinapitse kokku lüües. Linnast pärit pruudile paraku nii vänge kraam peale ei läinud. Loomulikult ei soovinud keegi, et neiu kuiva suuga seda tralli pealt vaatab.
Lahenduseks nuputasime välja Casino rummikoksi coka colaga. Sel ajal alles kogus rumm koolaga hoogu. See jook oli neiule igati mokkamööda. Isegi vaata, et liiga mokkamööda. Casino rumm ei ole mingi poisikeste jook. Kraade on seal sees kuuekümne jagu. Jahe cola peidab alkoholi kanguse imelise kergusega ära. No ja sedasi märkamatult oli see pudel üks moment tühi. Päris märkamata see ei jäänud, sest soolo projektiga hakkama saanud pruut oli ikka siga purjakile jäänud.
Ei läinud ülemäära kaua aega, kui sisse söödud rosolje neiu kõhus rummiga kapitaalselt tülli pööras. Mõlemad tegelased üritasid teineteist sealt väe võimuga välja peksta. Jumal õnneks jõudsime viimasel hetkel vannituppa. Kogu see triangel lendas otse vanni. Kahjuks oli vets kinni ja mina pidin seda tahkemat jama sealt koristama hakkama. Ülejäänud pidu möödus minul juukseid hoides ja neiul magu tühjedades. Peale tunni ajast etteastet oli magu tilgatuma tühi ja neiul tunduvalt selgem olla. Sel ajal, kui mina vanni puhastusega tegelesin, värskendas ta enda näo ära.
Sõber tuli ka üle ukse piiluma, et kuidas meil läheb. Nähes, et hullemad asjad on möödas ja et neiu juba nägu peseb, läks ta puhast rätikut tooma. Jõudes tagasi puhta rätikuga, et see neiule ulata, ütles too rõõmsalt vastu: \”Ei, pole vaja, ma juba sain siit samast rätiku!\” Ise samal ajal veel sellega suud ja silmi pühkides. Semu vajus näost ära ja ütles, et pliis ära sellega küll kuivata. See on ta isa jalarätik, kellel juhuslikult on räige probleem eriti intensiivsete jalaseentega.
Tagantjärgi meenutades oli rätiku aroom tõesti piisavalt kahtlane… Oleks kohe pidanud aru saama, et tegemist pole just tavapärase roosilõhnalise näotupsutamise lapikesega. Just tekkinud põsepuna neiu näos asendus lumivalge helgiga. Minut hiljem alustasin uuesti puhtaks saanud vanni koristamisega… Oleme ausad, eks meil kõigil võttis see vahejuhtum veits iiveldama. Samas saime piisavalt õppetunde.
Esiteks suhtus neiu edaspidi palju ettevaatlikumalt salakavalatesse kokteilitesse.
Teiseks olen mina sellest ajast saadik külas olles enne kuivatamist rätikuga tutvust teinud, et aru saada kas see on ikka õigeks eesmärgiks mõeldud. Kui aru ei saa tõmban käed pükstesse lihtsalt kuivaks. Meilgi on külaliste jaoks eraldi rätikud.
Kolmas sügavam õppetund oli, et kõik ei pruugi olla nii lihtne nagu pealtnäha paistab. Pealtnäha lihtne rätik võib peita endas seda poolt mis sul südame pahaks ajab. Nõnda võib olla kõigega elus. Kohtad inimest kes tundub super lahe tegelane. Lähemal tutvusel selgub, et teie väärtushinnangud üldse ei klapi. Näiteks tuleb välja, et ta kukub sõimama mustanahalisi ja mõnitab puudega inimesi ilma endale aru andmata, et nad ei ole ise süüdi ega sa teha valikuid olemaks temast erinevad. Nii, et enne kui kukud nägu võõrasse rätikusse nühkima või parima sõbra vande uuele tuttavale annad, tasub veits uurida millega päriselt tegu on.
Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.
