Piltsbergidel on elu esimene “kõik hinnas” Egiptuse perereisist möödas pea aasta. Sai kenasti palmi all vedeletud, D-vitamiinist pulbitseva päikese käes pruuniks küpsetatud sõrmed kribasid valmis blogi meie reisikogemusest. Vedeles see mul siin sahtlis aastakese. Mõtlesin, et mis ta siin ikka niisama vedeleb ehk on kellegil selle lugemisest kasu. Eriti hea on seda lugeda neil peredel, kes pole veel sedasorti perereisi ette võtnud, aga vaikselt planeerivad. Siit saate vast mõned märkamised endale kõrva taha panna.
Kõigepealt – lennureis lastega!
Meil oli see ettevalmistus tehtud päris korralik. Erinevad nuputamismängud, raamatud, joonistamisvahendid. Meie lastel on suht ekraanivaba elu. Ainult meie esiklaps Merimee sai mängida pool tundi Nintendo Switchi, sest luges oma kooli kohustuslikku kirjandust lennukis. Keskmine plika arvas, et see pole piisav motivatsioon ja kuulas Spotifyst “Sõber raamat” audiolugusid, mida me täiega soovitame! Hea reisi trikk on Spotify premiumi puhul need lood alla tõmmata, siis pole muret, et streaming liiga palju interneti välismaal võtab. Need kes “Sõber raamatut” juba varasemalt fännavad visake pilk peale Youtube, kus 3 tutikat uut lugu üleval.
Õppkoht nr 1 – Ole valmis Egiptuse “sõbralikuks” bürokraatiaks
Lennukist maha astudes ootas meid ees esimene kohtumine Egiptusega. See, kuidas meid vastu võeti, selleks polnud me kuidagi ette valmistunud. Mul oli kuidagi selline eeldus, et Hurghada on puhtalt turismilinn oma 1600 hotelliga ja noh, eks võetakse avasüli vastu kõik turistid, kelle taskud krõbisevast punnis. Tutkit! Ei oodanud meid seal punased vaibad, kus ääres palmiokstega pruunid poisid õnnistatud kahvanägudele tuult lehvitaksid. Selle asemel sattusime hoopis Aafrika mandrile kohaselt ajast ja arust paberite täitmise bürokraatiasse.
Iga kümne sammu tagant pidi näitama mingile ametnikule passe. Näod olid neil sellised peas, nagu oleks neil käimas mäng “Kes suudab pooleks lõigatud sidrunit kõige kauem kannikate vahel hoida”. Mingit naeratust või sooja sõna sealt aadressilt küll ei tulnud, mis ütleks: “Tere tulemast paksu rahakotiga turist, aitäh, et sa aitad meie majandust elavdada ja tänu sinule on mul selline vahva töökoht siin lennujaamas!”. Seda tegelikult ootaks riigist, kus hotelli koristaja palk on 50-60 eurot kuus. Kui soovid endale näiteks elektriku töökohta mõne hotelli juurde, peab sul olema enne piisavalt pappi, et see töökoht endale osta. Jätke see koristaja palk meelde, selle juurde pöördume tagasi.
Õppekoht nr 2 – Saa tuttavaks Egiptuse kärarikka ärimaailmaga ja harju ära 🙂
Lennujaamast välja astudes on hoopis teine pilt. Sulle lendab peale terve parv kohalikke kärarikkaid ärimehi, kes sind lai sõbralik naeratus näol avasüli vastu võtavad ja kes on valmis kogu hingest pingutades sind rahast tühjaks lüpsma. Igasugused taksojuhid ja pakikandmist pakkuvad tegelased proovivad üle teiste röökides sind kasvõi kättpidi sikutades enda hõlma alla tõmmata. Saada nad ilma kõhklusteta pikalt, sest seda saad sa linna peal käies korralikult treenida.
Hotellis saime aru, et Eesti klienditeenindus on rohkem kui tasemel. Eks siin on vene klient oma koolituse teinud, sest neid siin jagub. Muideks, kellel vene keel suus, saab siin vast pareminigi hakkama, kui inglise keelt rääkides. Vastuvõtulauast me siiski veel naeratust kätte ei saanud, tuli selline lennujaama deja vu peale.
Õppekoht nr 3 – Varu kaasa peenraha
Millega me polnud arvestanud, oli see, et “kõik hinnas” teenust saad nautida mõnusal tasemel siis, kui sul on kaasas mugavalt peenraha. Siin olin jälle pange pannud oma eeldusega, et oh jess, kui kõik on juba makstud, siis rohkem pappi ei kulu. Sain oma veast päris ruttu aru. Väga sõbralikud pakikandjad aitavad sind kohvrihunnikuga kenasti tuppa – me olime väga tänulikud selle teenuse eest, sest jõudsime hotelli kell 12 öösel jumala rampväsinuna – ja loomulikult peale tuppa jõudmist kukkus härra, meelas naeratus näol, oma sõrmi mudima.
Tuleb välja, et siin kehtib kolm raha. Kohalik nael, USA dollar ja euro. Erinevates situatsioonides on neil erinev mõju. Näiteks koristajale tuleb jätta tuppa kapi peale euro. Võid kindel olla, et sind ootab ees lisapudel vett. Ja hoolikalt puhastatud põrand. Kui aga jätad umbes euro väärtuses kohalikku raha, siis võivad olla rätikud kenasti luigeks meisterdatud ja suisa kolm pudelit vett on sind ootamas.
Basseini ääres baaris viskad poistele euro näppu ja võid olla mureta, et peaksid ise enam jalavaeva nägema. Sul hoitakse hoolega silma peal ja topside tühjenedes tuuakse uued. Nendele sobivad euromündid ka. Kus siin vahe siis tuleb? Nimelt euroseid münte on Egiptuses keeruline paberiks vahetada ja seda omakorda siis kohalikuks rahaks vahetada. Baaris tegutsevatel poistel liiguvad suuremad summad sõrmede vahelt läbi ja nendel on tänu sellele hoopis teised võimalused. Igatahes tasub kõlisevat kenasti kaasa võtta, sest igal pool, kus seda pakud, muutub tasuta teenus automaatselt mugavusteenuseks.
Meie muideks panime oma koristajale normaalselt pappi. Tegemist oli mega mõnusa rahuliku siiralt sõbraliku mehega. Kui saime teada, palju koristaja teenib ja mis tööd ta teeb, siis oli see meile ainult suur rõõm. Selle kahe nädala jooksul oli ta iga jumala päev tööl: toimetas hommikul kaheksast õhtul kaheksani. Ikka väga rets 60-eurose kuupalgaga.
Õppekoht nr 4 – Ole valmis enda eest, rind kummis, seisma!
Kohe alguses selgus, et meile pandud kahest toast üks on mugavalt alla meie igasugust miinimumstandardit. Vähemalt alla selle, mis me maksnud olime. Pealegi ei soovinud me eraldi tubasid, vaid perega koos olla. Pakikandjale antud jootrahast oli kohene kasu, sest ta organiseeris meile järgmiseks päevaks vastuvõtus kohtumise oma tuttava tegelasega. Saime toa vahetatud.
Upgrade oli korralik. Nelja tärni toast sisuliselt viie tärni kahetoalisse kohe meie lemmar basseini äärde – ja veel merevaatega! Täielik luksus. Nii et kui te ei ole oma toaga rahul, siis kohe kindlasti seiske enda õiguste eest. Ja tubade tasemed võivad Egiptuses samas hotellis korralikult erineda. Hea on, kui teil on keegi tuttav või semu samas hotellis varem ööbinud ja saab teile nõu anda, kas see on ok tase või mitte.
Õppekoht nr 5 – Ära esimesel päeval kauplema mine!
Meil oli hotell võetud Hurghada kesklinna, kus elu tänavatel kees. See otsus oli teadlikult nii sätitud. “Kõik hinnas” basseini ääres on maru vahva vedeleda. Igapäevased toimetused saad pikalt saata. Ei pea ise tuba koristama või mõtlema, mida õhtuks perele süüa teha. Sinu kõige suurem mure on see, mis külge kavatsed täna rohkem päevitada. Paraku minu loomusega inimene suudab sellist molutamist maksimaalselt viis päeva teha enne, kui rahutusest päris ära keerab. No meil lapsed ka rohkem minu tõugu aktiivsed maailmaavastajad. Seega oli meil vaja äksjonit ja õhtused linnatuurid seda kohe kindlasti pakuvad.
Kui ma kõikide eelnevatest Egiptuse eripäradest, nagu näiteks ebameeldiv vastuvõtt riiki, polnud teadlik, siis tänaval kauplemise kohta olin ma teadlik küll. Ja oi, kuidas see mulle meeldib! Tekitab kohe mingi adrenaliinilaksu sisse.
Ent esimesel päeval ma ei soovita kohe šoppama minna. Mida vähem sul jumet peal on, seda agaramalt sulle kõike pakutakse ja kallimad on hinnad. Peale viiendat päeva, kui peal oli juba korralik jume, said härrad pihta, et need tüübid on juba kohalikud ja ju neil ka teatav kauplemisoskus käes. Sa võid näha, kuidas pooled poehärrad ei viitsi enam oma suud kulutada, et sind enda poodi rahakotiraudasid klõpsutama meelitada, ning lisaks on hinnad imepärasel moel poole võrra kukkunud. Ehk alusta alguses väiksemate diilidega ja jäta suuremad ning endale päriselt meeldivad suveniirid viimasteks päevadeks.
Õppekoht nr 6 – Arvesta sooltepuhastusega!
Eelpool mainitud pudelivesi päästab sind suurematest jamadest. Seda kasutad sa peale joomise veel hammaste pesuks. Siinkohal tasub kohe tutvust teha sinu tuba koristava tegelasega ja kohe talle midagi pihku pistes selgeks teha, et siit toast ei saaks vesi mitte hetkekski otsa. Sama lugu on joogi sisse jää lisamisega. Sellest tasub ka vähemalt esimestel päevadel hoiduda.
Olenemata abinõudest pasanteeriast me siiski ilma ei jäänud. Saime kenasti tuttavaks kohalike bakteritega, kes tutvustasid kõhutuule 50 halli varjundit lõhnaskaala tumedamast otsast. Lisaks saime teada, kui suur väärtus on olla õigel pool vetsu ust, kui tuleb kehakergenduse tunne peale. Oli üks moment, kus minul ja meie keskmisel plikal Elanoral tuli samaaegselt kakamise vaib peale. Tema eeliseks oli see, et ta oli õigel pool vetsu ust. Nii ma siis pidingi välgukiirusel neljandalt korruselt alla fuajee ühisvetsu tormama. Ütleme nii, et nibin-nabin see asi mul ka õnnestus. Pidin poolvägisi ühe armsa slaavi päritolu vanakeste paari jõuga liftist välja tirima, sest nende liigutused olid selliseks olukorraks liiga aeglased. Liftisõit tundus igavene. Jõudsin peas kiruda kõiki teadlasi, kes tegelevad siin selliste mõttetustega nagu tuumafüüsika või kvantmehaanika, aga ühtegi peldikupotiga lifti pole valmis suutnud leiutada. Õnneks harjub organism paari päevaga ära uute toitude ja bakteritega ning kohalikud rohud on siin ka väga asjalikud.
Õppekoht nr 7 – Lastega saab reisida ka koolivaheaja välisel ajal!
Koolivaheajad nii Eestis kui ka välismaal lastega puhkamiseks on päris normaalne stressiallikas. Igal pool on paras hullumaja ja põnnide kära. Meil oli esimene kogemus lastega reisida kooli ajal. Sa pead lihtsalt lapsevanemana arvestama, et panustad ise natuke rohkem aega sellesse. Paljud pole selleks panuseks nõus. Kuid ma soovitan küll seda võimalust kasutada.
Esiteks tuleb teha korralik eeltöö. Meie kohtusime enda mõlema koolilapse õpetajaga ja saime kahe nädala plaani kaasa. Teiseks juhtub basseini ääres maagia – kahe tunni materjal õpitakse ära tunni ajaga. Tegelikult isegi kiiremini. Kolmandaks – tekita rütm. Meie põhiline õppimisaeg oli õhtul tund enne õhtusööki. Vahepeal tegime ka keset päeva basseini-õpet, kui olime ajaliselt maha jäänud eelmise päeva asjadega. Neljandaks kasutasime motivatsioonipakette ehk iga 15 minuti või mingi konkreetse õppetsükli järel tegime lastega mingi keerutuse või basseinihüppe. See hoidis nad värskena ja õppimine sujus kiiremini.
Õppekoht nr 8 – Reisida tasub vähemalt kahe perega, kus on samas vanuses lapsed!
Läksime Egiptusesse sõbra perega koos. Maru mõnus oli see kombinatsioon. Nemad olid juba vanad Egiptuse kalad ehk nii mõnigi õppekoht ei tulnud meile valusate triibulistena, vaid saime märksa pehmemalt need läbi teha. Meie sünergia toimis laitmatult. Neil oli väiksem põnn 2-aastane ja tal oli rannas liivaga tegemist korralikult ehk nemad tõmbasid igal hommikul oma staabi randa ülesse. Meie pere oli jälle basseini tõugu.
Mõnel päeval olime täitsa omaette, mõnel päeval jälle mängisid nende põnnid meie juures või meie põnnid käisid kordamööda neil rannas mängimas. Nii said meie pere lapsed üksteisest puhkust ja üksteisega nääklemisi, mis koduseinte vahel üsna tavalised on, praktiliselt ei esinenud meil terve reisi ajal. Lisaks võtsin ma õhtuti põnnid enda hõlma alla ja tegin nendega tunnikese miskit vahvat – see andis naistele aega rahulikult õhtusöögilauas päevasündmused kokku võtta.
Boonus õppekoht – Ületa oma hirme!
Mugavustsoonist väljaspool toimuvad imed! Hurghadas või Sharmis puhates soovitan kindlasti võtta ühe merepäeva koos perega. Punane meri on üks maailma parima nähtavusega meresid ja siin on vaadata küll ja veel. Teid viiakse laevaga merele, kus vahepeal käiakse sukeldumas ja snorgeldamas. Katu ei vaibinud snorgeldamist ja mina tundsin teatud kõhedust sukeldumise vastu. Kuid meie giid Kristi pühkis need kõhklused oma professionaalse juhendamisega kõik ära. See kogemus oli ülivõrdes mega!! Seega kindlasti soovitan merepäeva endale kavasse panna – teie basseinipuhkus saab mõnusa värskenduse.
Mõned lisamärkamised siia lõppu.
- Jälgige oma puhkust ja Ramadani pühasid. Kui satute Ramadani lõppu, olge valmis, et hotellid ujutatakse üle kohaliku rahvaga, mis võib teid alguses ära ehmatada.
- Ma olin meeldivalt üllatunud, kui vähe ma nägin umbjoobes venelasi hotellis. Vist alles viimasel päeval kohtasime ebasoliidses trussiku-joobes vene joomakultuuri viimse peensuseni viljelevat seltskonda. Lapsed vaatasid, silmad peas kui tõllarattad, töllakil mokaga käratsevat punti, nagu haruldasi loomaia eksponaate. Eks nad natuke seda ju olidki.
- Katut sooviti ainult ühel korral naiseks ära võtta ja sain teada, et kaamelitega äritsemine on müüt. Muideks, kui Tais nägime me sent surmale võlgu vanahärrasid tänaval noorte naiste käevangus oma viimaseid elupäevi lustides mööda saatmas, siis siin oli pilt sarnane. Ainukese vahega, et sugu oli vahetuses. Päris palju jäi linnapildis silma paarikesi, kus läänemaailma proua käevangus kohalik noormees jalutas.
- Meil on jumala normaalsed lapsed, kes üksteist maha ei löönudki. Alguses me nats ikka põdesime, kas suudame kaks nädalat ninapidi kõik koos elusalt sellelt puhkuselt välja tulla. Enne reisi olid mõned stressirohked päevad, kus kõik asjad kokku jooksid, ja tundus, et algus ei ole just paljutõotav. Aga näed, praegu on tunne nii vägev sees, et me teeme seda kohe kindlasti veel!
Loodan, et kõigil, kes veel kaaluvad perega Egiptimaale reisimist, on sellest lugemisest kasu. Igatahes me täname kõiki, kes sotsiaalmeedia kaudu meie seiklustele igapäevaselt kaasa elasid. Ja täname veel kõiki kohalikke ning mittekohalikke Egiptuse inimesi, kes meie pere elulooraamatusse nõnda vahva elamuse aitasid luua!
