Imeline sussiaeg.

Iga lapsevanem on läbi teinud lastega detsembris 24 päeva kestva sussisessiooni. Omal ajal, kui mina veel sussi ealine laps olin, oli see paras väljakutse vanematele. Polnud kommi ja muud magusat midagi nii saadaval nagu täna see. Nüüd on jälle teised väljakutsed, kus liiga palju kraami on valikus. Nüüd peab pead murdma, kuidas sussikraam noorte inimeste hambaid 24 päeva jooksul lõplikult tuksi ei keeraks ehk võiks olla selline tervislikum kaup onju. Samas ei taha, et see tervislik kraam rahakotti vaakumisse tiriks. Tõmbab kukalt kratsima küll. 

 Meil on täna kõik piigad sussi ealised. Kahene Madeliine päkapikkudest suurt midagi veel ei jaga, aga hommikune sussi inventuur on tal selgemast selgem. Kõikse rohkem on teemast sapsus kuuene Merimee. Ta on siin pühal advendiajal kõvasti tuure maha võtnud. Noomib õdesidki, et päkapikud piiluvad ja pole hetkel suurt pointi nendega jantida. Igal õhtul sätib ja mässab ta erilise hoolega oma sussi kallal, et ikka päkapikkudele oleks mugav sussikraami tuua.

Meil Katuga on iga aasta üsna suur peavalu olnud see susside täitmine ja kõik sellega seonduv. Jube kehvad oleme selles olnud. Üldiselt kuskil novembri keskel korra nagu vilksatab, et kuule varsti see sussiaeg käes. Oleme see aasta targemad ja varume kogu kraami ette ära. No ja sinna see jutt jääb, kuni õhtu vastu esimest detsembrit plikad oma sussikesi hakkavad aknalauale sättima. Vot siis on paanika majas. Issi peab järsku keset ööd prügikasti välja viima, et Circle K-st paar hädapärast šoksi osta. 

Järgmine päev ostame nädala varu ette. See paraku ei tähenda veel seda, et iga õhtu on meeles peale laste magamajäämist sussidesse asju tuua. Hommikul ärkad külm higi otsa ees, tuleb meelde, et assapagan, SUSSSIIIID!! Vaatad kas jõuad enne plikade saabumist lennu pealt midagi sussi visata. Nädala lõpus kordub loomulikult see, mis kuu alguses juhtus. Avastame Katuga, et kogu nädala sussi varu on täiesti ootamatult otsa lõppenud. Minule isiklikult tunduvad selle hetkel köögi töötasapinna peal olev kergelt krimpsus mandariin, üks sibul ja poolik banaan ideaalne sussikraam. Ilmselt kahene Madeliine oleks selle komplekti üle sigarõõmus, aga nelja ja kuue aastast ära juba ei peta.  No egas midagi, crocsid jalga ja bensuka poole punuma keset ööd. 

See kõik mida kirjeldasin jäi kaugesse mineviku. Sellel aastal ei olnud me nõus enam seda närvipinget välja kannatama ja ostsime kogu sussikraami ühe portsuga ära. Tegime Yummikommidesse tellimuse kus nemad panid 24 päeva jagu tervisliku nosimist. Esiteks tuli see kohe kindlasti tervislikum valik. Sest kiirelt midagi ostes üldiselt midagi väga juurdlema või valima ei hakka no ja siis tulebki igast kräppi sussi sisse. Teine asi on see, et sedasi kiirustades ostes ei pruugi üldse asi odavam tulla. 

Sellel aastal oleme veel strateegiat muutnud. Peale #Piltsberg14kingitust väljakutset jätkasid paljud pered kingituste tegemist. Ja seda midagi advendi kalendri stiilis. Iga päev mingi ühine tegevus või häppening perega. Näiteks mingi päev läheb terve pere metsa jalutama või toimuvd elamises kallistamise talgud. See pani meil ka nupu liikuma, et päkapikud võiksid ju lisaks kommi toomisele perele veel rõõmu tuua. 

Nüüd on nii, et Merimee aktiivselt suhtleb päkapikk Villuga. Jep, meie päkapiku nimi on Villu. Merimee ise harjutab igal õhtul kirjutamist ja teisel päeval uuris, et mis päkapiku nimi on? Tegelane oli hommikuks kenasti vastu kirjutanud, et tema on puhast tõugu päkapik neimega Villu. Nõnda sündiski äge kirjavahetus päkapiku ja plikade vahel. Villu omakorda annab teada, mis vahvat tüdrukute päevastes toimetamises silma jäi ja millele võiks veel tähelepanu juhtida. Ja loomulikult palub Villu mõnel päeval midagi tüdrukutel koos vanematega  joonistada või siis meisterdada vetsupaberi rullidest mõni haldjas või nats tuba koristada. Teemade kohta mida teha sain inspiratsiooni Anna blogist. Tal toimetab kodus Tõnu nimeline päkapikk. Peaks mainima, et väga geniaalne päkapikk. Järgmine aasta teeme Anna väljamõeldud süsteemi järgi. Ta on ikka mega töö vanemate eest ära teinud, isegi poenimekirja mida vaja 🙂 Visake kindlasti pilk peale. 

Igatahes tänu sellele meisterdamisele oleme jätkanud tüdrukutega ühist kvaliteetaja veetmise harjumust. Komm ikkagi sussis peab olema, samas ei ole nad üldse nördinud, kui seal on kõigest mõni vana tuttav Yummi pulgakomm. Varem oleks nina kirtsutatud, et kas päkapikk midagi tõsisemat ei raatsigi tuua. Aga tegelikult on lastel rohkem rõõmu koostegemisest, kui kommi hunnikust. Igati äss süsteem, kus kõik osapooled võidavad. Lastel jäävad hambad tervemaks, sest ei söö suvalist kräppi ja kommi hunnikute asemel on tagasihoidlikumad ja tervislikumad valikud. See, et vähem läheb sussikraami vaja, ei kurna jälle rahakotti nii hullusti kui varem. Aga mis peamine, tänu Villu igapäevastele soovitustele meisterdame ja mässame lastega palju rohkem. Ühiselt veedetud aeg on see kõikse kallim kingitus.