Piltsberg_logo

Karantiin

Lubasin, et räägin siis, mis salapärane haigus Piltsbergid nädalateks sotsiaalmeediast maha tõmbas. No mitte ainult sotsiaalmeediast, vaid sõna otses mõttes jalust tõmbas maha. Tegelikult pole siin mingit salapära. Läksime peavooluga kaasa ja otsustasime ka selle koroona viiruse läbi teha. See otsus  paraku võeti siiski vastu ühepoolselt ehk viirus ei viitsinud midagi siin läbi arutada, vaid kargas lihtsalt kallale. 

Kuidas see haiguskulg meil siis välja nägi. Ega me algupäraselt midagi üleloomulikku ei osanud kahtlustada. Kõik sugulased tuttavad, kes olid senini meie lähikonnast koroona läbi põdenud, suurt miskit ei kurtnud. Mõnel oli paar päeva kerge voodireziim, teisel jälle kadusid lõhna- ja maitsemeel. Väike palavik kah ja mõni aevastus selle sekka, sellega kogu möll piirdus. Ei osanud meiegi miskit hullu kahtlustada. 

Hakkas asi pihta nagu üks tavaline gripp hakkab. Ehk sa võid sisuliselt minuti pealt öelda, et näed, nüüd olen haige. Kõigepealt tuli mingi nähtamatu tegelane ja virutas Katule nagu labidaga pikki selga. Ma ei suutnud seda uskuda, et sedasi jala pealt inimene on võimalik maha tõmmata. Seni kuni mina kukalt kratsisin ning muudkui aina imestasin, kogus nähtamatu labidamees jõudu ja pani mulle ka ühe ootamatu obaduse selja tagant. 

Võtsin kookoni asendisse positsiooni diivani nurgale sisse. Teises otsas värises Katu. Kuskil läbi udu toimetasid lapsed. Millega nad tegelesid, sellest oli meil ükstaskõik. Kui Merimee oleks otsustanud väiksele õele seal samas diivani otsas matkatarkusi lõkke tegemise näol õpetama asuda, siis ilmselt oleks ma lihtsalt lasknud ennast enne ära grillida, kui liigutada oleks suutnud. Katul kadusid ära lõhna- ja maitsemeeled. Tulid mingid retsid pea- ja seljavalud. Üldiselt elas tema selle kergemalt üle, aga tuleb tunnistada, et tegemist on minust jupp maad noorema inimesega ka. Suisa viis aastat ikka vahet. 

Mul läks nats raskemalt. Ma kirjeldaksin seda tunnet nagu oleks tulnud täitsa tavaline gripp ainult, et kolm grippi korraga. Kõige raskematel päevadel oli selline tunne nagu mingi põllumees oleks häääästi aeglaselt mulle linttraktoriga peale sõitnud ja siis lihtsalt ülimalt pikale lõunale läinud. Samal ajal kui südametu traktorijuht kaugusesse kadus, saabus hunnik kiuslike retsitivstlike kommetega külapoisse, kes mind läbi traktori roomikute kõik võimalike kätte sattunud teravate oradega üritasid taguda. Ma ei soovita seda kogemust kellelegi. Kui muidu sulasid kõik päevad ühte ja ootasid, et saabuks õhtu lootuses, et öö muudab midagi ja hommik on helgem, siis raskematele päevadel ei elanud enam päevi ega tunde üle, vaid minutid tundusid aastate pikkuse piinana. 

Huvitav selle haiguse juures oli veel see, et see oskab teha petekaid. Ühel päeval ärkasin ülesse ja tundsin ainult sellist kerget palaviku nõrkust, lisaks veel, et õhku saan ainult poole kopsu jagu. Kui keegi on olnud kopsupõletikus, siis umbes taoline tunne. Minu jaoks oli see nagu taevane õnnistus! Katu oli selleks ajaks juba ammu jalul ja elas eufooriliselt kaasa mu “suurepärasele” enestundele. Käisin omal jalal mööda tuba ringi ja isegi suutsin pesus käia. Täielik supermehe tunne oli peal. Liiguta või hommiku trenniks Munamägesid! 

Ühesõnaga kõik märgid näitasid , et see pull on läbi, kuni saabus järgmine hommik, kus ma ärkasin vetsu põrandalt öökides. Ma ei suutnud sealt sentimeetridki liikuda. Traktorimees oli tagasi platsis, et parkida seekord suisa tank mulle selga. Seal ma siis vedelesin, samal ajal oksendades ja muid kehavedelikke väljutades. Sellest ma ei hakka detailsemalt rääkima, iga üks suudab siinkohal enda rikutuse tasemel fantaasiaga mõttekäike jätkata. 

Läbi mingi udu teavitas Katu mind, et suhtleb perearstiga ja tollel on positiivseid uudiseid. Tema jutust tuli välja, et olla täheldatud teatavat mustrit osade patsientide puhul. Nimelt 5-6s päev on kõikse retsimad ja siis on kaks võimalust. Kas läheb paremaks või jääb edasi vindumine. Ma sisestasin endale, et olen raudkindasti see esimese grupi vennike ja mul peab minema paremaks. Ja hästi sisestasin, sest läks ka. Päev päevalt läks enesetunne paremaks. Täna ja eile sain isegi juba väikeste jalutuskäikudega õues hakkama. Arsti soovitas, et praegune niiske õhk pidi kopsudele maru pehmelt mõjuma. Õnneks on väljas nii libe, et kellegiga tänaval kokku ei puutu ja saab rahulikult oma karantiini jalutuskäiku teha. Kahjuks mu emaga nii hästi ei läinud ja tema on selles teises grupis, kes jäi vinduma. 

Ema jäi nädal või isegi nõks rohkem enne meid haigeks. Nüüd on ta juba teist nädalat haiglas hapnikumaski all. Õnneks on hetkel olukord muutunud stabiilseks. Meie omavahel viiruseid ei jaganud ega kokku ei puutunud. Kuid hetkel on nii palju viirusekandjaid, et seda võib ikka igalt poolt saada. Ma paneksin siiski südamele, et kui vähegi võimalik, siis vanaemasid ja vanaisasid ei tasu praegusel viiruse leviku tippajal kallistama minna. Proovige distantsilt suhelda ja jutud ära rääkida. Eks päeva lõpuks ei ole me keegi selle viiruse eest kaitstud, kuid saame nii palju seda ennetada või ennast valmis panna, kui võimalik. 

Peseme käsi, ei töllerda haigest peast töö juurde köhima või Selveri soojaletti aevastama. Prooviks mõned käigud rahvarohkemates kohtades maskiga teha. Maski kohta ütles Marju Karin väga kenasti. Kas laseksite mõnel doktoril endale operatsiooni teha ilma maskita? Mina ei laseks. See on ebamugav, kuid pigem kannatan ma selle 10 mint ebamugavust Selveri järjekorras ära, kui uuesti peldiku põrandal enda okse sees värisen. 

Väga kenasti aitavad tervist turgutada ja kiiremini haigustest jagu saada näiteks kodumaisest orgaanilisest toorainest valmistatud toidud. Saate kätte rohkem vitamiine ja mineraale, mida tavatoidus näiteks nõnda palju pole. 

Füüsilise tervisega samal pulgal on vaimne. Siin mitmendat nädalat ise jõuetuna kodus olles peab olema üsna nupukas, et kuidas täiesti terved lapsed oma energia ülekülluse kätte ei plahvataks! Meil aitas hästi kohene blokaadi päeva rütmi sisse sättimine.

 Teatavad kellaajad on multika vaatamiseks, siis on täielik rahu ja vaikuse tund, kus Madeliine magab, meisterdamise blokid, koos kokkamine, ühised õpitoad. Ja loomulikult on väga tähtis asjaolu, et peab olema jumala suva, et kodu läheb megalt segamini. Kõikse tähtsam on hoida energiat keha terveks saamise peale ega tohi teha lollakaid üleliigseid pingutusi koristamisele. Mina vahepeal tegin ja pikendasin sellega oma voodipäevasid raudselt. Tänu sellele programmile läks meil ikka väga valutult see karantiini aeg. 

Vot selline oli meie koroona läbipõdemise lugu. Ma soovin teile kõigile tugevat tervist! Neile, kes haiged, kiiret paranemist! Eriti lähevad need soovid mu emale haiglasse. Memme, saa ruttu terveks ja hoidku sind kaitseinglite vägi!! Kõikidele teisetele, kes peate kodust eemal haiglas olema teadke, et kodused saadavad teile terviseid ja on mõtteis teiega! 

Halasin siin küll nagu väike poisike, aga tuleb tunnistada, et see haigus mõjub kõigile erinevalt. Olgu see siis koroona, gripp või mõni muu viirus, me kõik oleme sellele erinevalt vastuvõtlikud. Ärme ründa üksteist oma tõekspidamistega, et kas koroona on üldse olemas, kas maski peaks kandma, mis värk selle vaktsineerimisega on…

Praeguseks hetkeks peaks juba igal pool kellegi tuttav või sugulane selle haigusega kokku olema puutunud. Ehk peaks olema üsna selge, et pole pointi energiat kulutada teiste kõride kallal närimise peale, et enda tõde kuulutada. Jumala pärast, pidage seda väljamõeldud haiguseks või sõimake neid, kes vaksineerivad või ei vaksineeri, aga tehke seda enda peas, mitte inetus vormis avalikus ruumis.  Lihtsalt hoidke need tõekspidamised endale ja laske inimestel ja peredel tegutseda nii nagu nende süda ütleb. Haigus on haigus. Ärme lihtsalt lähme teisi nakatama, kui oleme kehalt haiged või meelelt täis negatiivset mürki. Jagame parem positiivseid mõtteid, kordaminekuid ja väikseid saavutusi. Eriti kõvad mehed võivad isegi ühe korraliku üksteise tunnustamise maratoni läbi teha!

Processed with VSCO with c1 preset

Märgakem positiivsust! Näiteks meil õnnestus maakera kõige ilusamat päikseloojangut näha. Ja me oleme saanud lastega väga lähedaseks ning palju koos aega veeta ja ma olen läbi lugenud mitu head raamatut. Kas pole mitte äge!

Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.