Kuidas me eurosid õhku põletasime…

Viimases blogis rääkisin sellest, kuidas Katu tädil maal telekapaketti vahetusega kaasnes meeldiv üllatus. Ta sai 100 päeva vaadata tasulisi kanaleid. Paraku ei süübinud ta sügavuti sellesse, mis need tasuta kanalid olid. No ja nõnda sattusidki meie piigad esimest korda oma elus multikate kanali asemel hoopis karmima kanali peale. Seal askeldasid paljad tädid… Kui sa pole veel seda tragikoomilist koroona karantiini lugu lugenud, siis vaata siia. Meiegi oleme neid meeldivaid tasuta lisapakettide üllatusi kasutanud. Ja pärast märkamatult maksnud nende eest. Kuidas selline olukord ei juhtuka ja kuidas koduseid kulutusi Piltsbergide peres väiksemaks pügati räägingi alljärgnevas blogis.

Mõned aastad tagasi lõin esimest korda exceli tabeli, et aru saada, kuhu meie peres raha kaob??? Loomulikult oli Katu minult seda enne umbes 56 korda küsinud. Paraku ei osanud ma talle vastata ja kui temalt küsisin, siis ega ka tema ei osanud öelda, kuhu ja mille peale see raha täpselt kulub. Egas midagi, istusin maha ja hakkasin maadeavastaja moodi kaardistama häguseid valgeid alasid meie rahaatlasel.

Kaardile joonistusid suuremad alad nagu koduasemelaen, liising, kommunaalid,internet, lasteaia maksud jne. Kuna need suurel määral on iga kuu suht samad ja neid maksmata ei saa kuidagi jätta, siis moodustasid need kokku finantskaardil püsikulude maailmajao. Teise suure maailmajao moodustasid olmekulud. Auto kütus, toit, riided. Ja siis selline kolmas üsna häguste piirjoontega müstiline maailmajagu kaardil oli säästude ala. Vähemalt siis oli see müstiline. Täna on sinna joonistunud konkreetsed tugevate müüridega piirid. 

Alustuseks võtsime ette ekspeditsiooni püsikulude aladele. Täpsemalt just kodukulud, sest ega pangalaenu või autoliisingu suurust käitumismustri muutmisega mõjutada ei anna. Kodukulude puhul vaatasime, mida me oma igapäevase elukorraldusega saaksime muuta, et need väiksemad oleksid. 

Mis sealt esimesena välja joonistusid, olid minu ja Katu telefoni arvete erinevused. Tema maksis mingi olematu 5 eurot sama paketi eest, mille eest ma maksin 15 euri. Kusjuures ma mõtlesin, et mul on super odav pakett. Tegin kohe kõne teenusepakkujale, et mehed mis möll on? Miks ma pean 3 korda suuremat summat maksma? Kas mul on mingi delux vidin veel juures, a la tavapärase kutsumise tooni asemel hakkab hoopis ERSO orkester reaalajas mängima? Ega sealt muud moodi saanud paremat hinda, kui tuli korra konkurendiga leping sõlmida. Mulle jälle selline suhtumine ei meeldinud ja täna oleme kogu perege ühe pakkuja all. Kaotan küll iga kuu 2 eurot, kui Katu number ka sisse arvestada, aga nüüd on meil maal levi ja teenindus on super. See avastus andis uut huvi juurde sügavamale avastamata püsikulude džunglisse tungida. Muideks me oleme see perekond kes suurepärse teeninduskogemuse eest on nõus rohkem panustama. Teenuse pakkujaga suheldes närvipinge puudumine on väga suure väärtusega minu arust.

Teine teema, mis ette võtsin, oli elekter. Ma tegelikult polnud enne seda kunagi väga elektriarvetesse süvenenud, sest olin elanud üürikates ja kõik arved läksid korteri omanikule. Mina lihtsalt maksin kommud ära ja asi korras. No vaatasin arvet ja kohe viskas errorisse! Mida paganat ma pean maksma mingi võrguteenuse eest rohkem, kui elektri eest?!?! Ma ei teadnudki, et sellise asja eest peab maksma. No ja kui tegin väikse analüüsi poole aasta elektri arvete kohta, käskisin Katul kaks küünalt laua peale panna ja kõik tuled kohe surnuks lüüa.  Lapsed olid üsna suures segaduses, kas kell kuus päeval peab juba voodisse minema. Õnneks nad kellast midagi sel ajal ei jaganud ja läksid ka 🙂 Nii et igat pidi win win. 

Mitu päeva surfasin ja tegin endale selgeks, kuidas ja miks mul see pakett üldse on. Esimest korda sain teada, et on erinevad pakkujad turul ja erinevad paketid. Lõpuks jõudsin ringiga ikka sinna tagasi, et meil juba oli just meile kõige sobivam pakett valitud. Kuid peale seda hakkasime me tunduvalt hoolikamalt jälgima tulede kasutamist ning võimalusi, kuidas elektrit vähem tarbida. Kuigi me tegime seda ka varem, kuid üsna lohakalt. 

Lapsed on meil täna eksperdid tulede kustutamisel, sest nõnda päästavad nad maailma ja jääkarusid. Nad ei saanud algus üldse pihta, mingist kulude kokkuhoiust, kui tühjas toas tuli ei põle. Lähenesin asjale teise nurga alt. Näitasin pilte ja videosid jääkarudest ja liustikest. Pärast seda näitasin pilte liustikest, mida enam pole ja nälgivatest jääkarudest. Selgitasin ära, et kui tahame elektrit toota, siis täna tuleb see suures osas fossiilsete kütuste põletamisest. Nende põletamine paraku soojendab planeeti ja nõnda sulab ka jää. Ja ilma jääta surevad jääkarud ära. Üsna karm, aga samas väga aus lähenemine, mis toimib siiani ülimalt kenasti. Enam me ei pea ütlema, et pane tuli kustu. Piisab ka sellest kui ütlen JÄÄKARU ja juba väikesed jalakesed jooksevad tuld kustutama. 

Lõpuks jõudsime interneti ja telekani. Me ei ole väga suured teleka vaatajad ja oma üllatuseks avastasin, et meil on selliseid kanaleid, millest mul polnud õrna aimugi. Lisaks nägin veel, et maksame lastenurga eest päris arvestatava summa, kuigi lapsed kasutavad seda ikka väga harva. Tõmbasin kanalid miinimumi peale ja igast lisajubinad lasin ära eemaldada. Võit tuli pea 20 euri. Ehk enne seda olin maksnud lihtsalt aastaga 240 tühja teenuste eest, mida ma ei kasutanud. Kena lugu küll.  

Kõige lõpuks kaardistasin veel meie kommunaalid ära. Ja ega sealt suurt peale vee vähendamise teha ei andnud. Mida me tegime elektri ja vee säästmiseks, oli nõudepesumasina ost. Sooja vett teeb meil elektriboiler. Ja kraani all nõudelobistamine võtab seega rohkem vett kui ka elektrit. Lisaks võitsime kõvasti endale aega juurde, mis muidu nõudepesemisele kulus. 

Niiet tasub ikka aeg ajalt pilk oma arvetemajandusele peale visata. Eriti kui need lähevad maha püsimaksetena. Katul on nõnda juhtunud, et maksis kaks  kuud kolmekordset telefoni arvet, ise seda teadmata. Või mul ämma kodus oli näiteks Katu vennalaps mõnekümne euri eest Telia videolaenutusest filme vaadanud. Või maksad lihtsalt mingi asja eest tühja, kuigi sa seda ei kasutagi a la jõusaali pilet, kuhu mai kuust kuni oktoobrini ei satu. Meie hoiame tänu neile regulaarsetele ülevaatamistele kokku üle kolmesaja euro aastas ning lisaks tarbime mõõdukamalt.

Eks see priskem rahaline võit tuleb ikka toidu, riiete ja muude olmekulude kärpimisest. Kuid kodukuludest on vähemalt meil kõikse lihtsam alustada. Sealt tulenev rahasääst annab lisa motivatsiooni juurde liikuda teistele rahaatlase aladele. Vast on Sinulgi elus tulnud ette olukordi, kus avastad, et maksad mingi teenuse või asja eest, mida sa tegelikult ei kasuta. Või oled hoopis leidnud mingi ulmeliselt ägeda kodukulude säästu nipi, siis ole lahke ja seda meiega. Üksteiste kogemustest saame meiegi õppida.

Olge ikka Piltsbergide lainel! Viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes!