Kuidas peletada eemale kurjasid rasvatihaseid? Lisaks mõned 2019 plaanid.

Minu esimene postitus aastal 2019. Võttis aega kena aastake, et siia jõuda, aga ju pidi siis asi küpsema.  Tegelikult oli juba ammu selline mõte, et kirjutaks natuke enda seest välja asju, kuid töö võttis suure osa energiast ja see, mis järgi jäi, tuli rakendada perele. No ja kui sul on kolm marakratti kodus, siis peale töölt koju jõudmist ja nendega möllamist, oled õnnelik, kui suudad pärast laste magama panekut veel 10 minutit ärkvel olla, et kärmelt mõni rida raamatust lugeda. Plaanid küll lugeda vähemalt pool tundi, kuid üldiselt saabub ära kukkumine kõvasti enne kümmet minutit, kirjutamist võid heal juhul mõnes unenäos näha.

Minu jaoks algas aasta 2019 üsna eriliselt. Jäin nimelt töötuks ja nüüd on mul hetkel aega kolme lapse ja muude toimetamiste kõrvalt piisavalt, et kirjutada mõned blogipostitused. Tegelikult on siin tegemist lausa sulaselge aja kokkuhoiuga. Kaugema nurga sugulased ja sõbrad välismaalt tahavad  ikka teada, kuidas eluke veereb ja seda eriti nüüd, kus on toimumas sellised suuremad elumuudatused. Neile kõigile eraldi kirjutades kulub üsna arvestatav aeg, seega tundub mõistlik pidada logiraamatut ja anda operatiivset ülevaadet enda ning oma pere seiklustest siin elumere lainetel. Eks saab siia ka üksiti kirja panna mõned märkamised elust või mõni keerulisem ühist analüüsi vajav teema nagu näiteks: millist hästäägi ma peaksin kasutama instas kui olen pildistanud mõnda kuulsust, aga ta läks just pildilt ära ja jäi ainult üks udune juuksepahmakas peale? Või mida mehena kodus selga panna, kui sa üritad vältida pere juurdekasvu? Jne. Blogi kirjutamise mõtte juurde tagasi minnes,  läksin keldrisse ja otsisin tolmu alt ülesse oma vana sülearvuti, mis pärineb umbes sellest ajast, kui esimesed koopainimesed tule leiutamisega tegelesid.  Pilti ja videot kavatsen teha oma põhimõtteliselt tutika i phone-ga. Tutikas on ta võrreldes arvuti vanusega. Ma arvan, et see  retropill on valmistatud ajal mil Steve Jobs veel algkoolis paberlennukeid lennutas. Julgen kahtlustada, et mõni tänapäeva noorem nutifiilist nooruk ei oskaks nii vana aparaati isegi kalkulaatorina kasutada. Olgu mis on, kuid asja ajavad need ürgsed aparaadid ära. Neist samm tagasi oleks see, kui üritaksin pudelipostiga teile blogipostitusi saatma hakata.

Mõnel tuttaval tekkis vast kerge huvi, et mida siis värske töötu viieliikmelise pere ülalpidaja edasi oma eluga peale hakkab ja kuidas kavatseb pere ülal pidama hakata? Olgu kohe ära mainitud, et töötuks jäämine oli mu enda isiklik otsus. Lihtsalt tunne sees on selline, mis ütleb, et võta korra aeg maha ja lase asjadel juhtuda. Ma siiralt loodan, et see ei ole seotud varajase keskeakriisiga või väga hilinenud puberteediga. Õnneks oli juba pikalt teada, et selline situatsioon on juhtumas ja rahaliselt on puhver mõneks ajaks olemas. Tagasi minnes küsimuse juurde, et mida sa mees siis tegema hakkad?  Kindlasti ei plaani ma diivanil lösutades hommikust õhtuni tervet Netflixi sarjade varamut otsast lõpuni läbi vaadata või mõne muu sedasorti ajupehmendus lõõgastusega tegeleda ja üks päev avastada, et papp otsas ja pere nälgas. Esialgu kavatsen selle blogi postituse valmis kirjutada.  Teiseks vaatasin üle meie pere rahalised seisud ja koostasime Katuga uue eelarve plaani. Siin on helgemad  versioonid  olemas kui ka on läbi käidud mustemad stsenaariumid. Näiteks näeb üks mustemaid stsenaariume ette, et kui raha peaks ootamatult keset talve ikkagi otsa lõppema, õpetan ma vanemad lapsed välja naabruskonna koduhoovide linnumajasid tühjaks tegema. Saame vähemalt sihvkasid nosida ja pekipallidega rikastatud kehvema poolset kaerahelbeputru keeta. Kolmandaks panen ma paberile oma järgneva aasta sihid nagu nii mõnelgi on kombeks aasta alguses teha. Eesmärgid on mul tegelikult suures osas valmis olnud aasta lõpust, kui ka varasemast ajast.  Mõned neist tahavad värskendust või uuendust. Aktuaalsem neist on oma tervis joonele saada. Nii füüsiline kui vaimne. Füüsilise tervise puuduseks võiks pidada kergeid ülekilosid. Sai siin sõbra juures jõulude paiku saunas käidud. Kui peale mõnusat leili välja jahtuma läksin, pidin kahe käega rasvatihaste parve eemale peletama, kes kiskjalikult üritasid mu kõhult pekki noolima tulla.

Ilmselge märk, et õu meen, aeg jalad tagumiku alt välja vedada ja ennast liigutama hakata. Üle kolmekümneselt on see ollus sinna kerge tulema, kahjuks ebaregulaarne söömine ja trenni mitte jõudmine aasta  viimastel ülikiiretel kuudel aitasid sellele protsessile mõnuga kaasa.  Seadsin endale eesmärgiks toitumine korda seada ja korralikult liigutama hakata. Kaalust tuleks alla saada minimaalselt kuus kilo, ülejäänud rasv asendada lihasmassiga.  Koostasime Katuga ka uue toitumisprogrammi. Abiks võtsime Orgu dieedipäeviku,  sest see arvutab sulle parajad portsud ära ja annab retseptid kenasti ette. Küll aga teeb Katu seal omad kosmeetilised kohendused, et kõik kenasti eelarvesse ka mahuks ja asjad meie pere maitse eelistustele vastavamad oleks. Uue tervislikuma toitumisprogrammiga liitus vabatahtlikult terve pere ja seda ilma mingit üldkoosolekut või arutelu pidamata. Õnneks meie vastupanu liikumise auliikmetel (kahel vanemal plikal) ei ole veel täit ülevaadet, kui palju nad hakkavad edaspidi rohkem värsket salatit ja juurikaid saama. Muuaahha 🙂 

Good bye Katu imelised koogikesed ja tere taas rohelise salati laviin!  Üldiselt nad rohelise vastu pole suurt sõda  pidanud, kuid eelnevat ametinimetust au sees hoides, tuleb meil mõned lahingud kindlasti maha pidada.  Vaimse tervise korrastamiseks olen taastanud oma raamatute lugemise kohustuse vähemalt pool tundi päevas. Hommikuse jooga ja meditatsioonitunnikese. See tunnike algab minul kell 5:50 ja on üks olulisemaid tunde terve päeva jooksul, kus saan päris iseendaga olla. Lisaks vajab veel värskendamist podcastide ja audiobookide list. Nii et kui kellegil on just olnud mingi maailmaavardav kogemus mõne raamatu või podcastiga, andku tuld ja jagage infot. Olen veel koostanud üsna disiplineeritud päevaplaani, et ei tekiks arutut passimist ja hirmuäratavat mugavustsooni, millest välja saada on väga keeruline. Mulle isiklikult sellised spartalikud päevaplaanid ja rutiinsed kirjapandud tegevused sobivad väga hästi. Kui oled neid piisavalt kaua teinud, muutuvad need juba iseenesest juhtuvateks tegevusteks. Nagu hambapesu, kus sa haarad juba automaatselt hommikul või enne magama minekut harja, ilma endale seda meelde tuletamast. Sellest päevaplaanist kavatsen ma tulevikus veel lähemalt rääkida ja anda ülevaate, kui edukalt mul selle täitmisega läheb. Ma usun, et selline avalik surve on mulle endale üheks heaks lisamotivatsiooni võimaluseks ja aitab mul püsida õiges tempos.

Seniks, aga kallid sõbrad ja sugulased, olge muhedad ja hoian teid ikka kursis, kuidas meil see eluke siin veereb.