Kas sina tead, et saad heategevust teha ka ilma raha otseselt kuskile annetamata? Tarbijana lihtsalt vaatad, kelle kätte sa enda raha annad ja mida see ettevõte selle rahaga teeb. Võimalusi on mitmeid.
Kuni kahekümnenda sajandi lõpuni oli üldlevinud mõtteviis võimalikult suur kasum firma omanike taskusse saada, võimalikult väikeste kulutustega. Seal juures oli täiesti savi, mis vahenditega ja kui palju see tegevus mõjutab kliente või ümbritsevat keskkonda. Inimene tahtis odavaid tosse saada, et nendega kohaliku jõe äärde parkmetsa jalutama minna. Ketside valmistaja vaatas, et kui inimene tahab odavaid ketse saada, siis pole mõtet värvimisliinile puhastusfiltreid vahele panna. Vastasel juhul läheks tootmine liiga kalliks. Laseme parem need jäägid kõik tehase kõrval asuvasse jõkke. See, mis majast väljas, on juba kellegi teise mure. Klient sai küll oma odavad ketsid kätte, aga jõe juurde ta enam jalutama minna ei tahtnud, sest sellest oli saanud tänu mürkainete vettelaskmisele haisev surnud veega sopaoja.
Ilmselt said teised inimesed ka pahaseks, et veekogu, kus nad varem kala said püüda või niisama looduse ilu nautimas käia, on tundmatuseni muutunud. Sellest teavitati riiki, kes siis ettevõttele riiklikud nõudmised peale pani, millest tuleb tootmisel lähtuda, et rohkem keskkonda ei reostataks. Kuid üks hetk hakkas turule ilmuma teistsuguse mõttemaailmaga ettevõtteid. Need ettevõtted mitte ainult ei täida neid riigipoolt etteantud reegleid, vaid teevad palju rohkemgi, saades aru, et jätkusuutlikult toimetades on kõigil tore olla. Neile on samuti kasum oluline, aga sama oluline on kuidas see kasum mõjutab ümbritsevat keskkonda. Selliseid ettevõteid kutsutakse vastutustundlikeks ettevõteteks.
Kui sa otsustad neile ettevõttele oma raha anda, teed juba head, ilma et peaksid seda ekstra kuskile kellelegi annetama. On olukordi, kus heategevusse antud rahast jõuab üsna väike osa tegelike abivajajateni, sest bürokraatia on sellest suure osa maha lihvinud. Ja nii mõnigi kord on tegemist tulekahju kustutamisega, kuigi mõtekam oleks probleemi juba eos mitte lasta tekkida. Näiteks, kui kohe osta nendelt tootjatelt, kes keskkonda ei reosta, ei pea pärast taguma meeletuid summasid keskkonna puhastamise alla.
Vastutustundlikud ettevõtted ei mõtle ainult oma tegevuse mõjust keskkonna peale, vaid ka selle peale, kuidas tagada töötajate heaolu, oma klientide heaolu, kuidas jätta oma tegevusega võimalikult väike jalajälg. Näiteks RIMI kindel plaan on selleks aastaks saada kliimaneutraalseks ettevõtteks. Seega, kui ma oma poe oste sooritan RIMI- st, toetan selle ettevõtte arengut, andes talle hoogu juurde veel paremini keskkonda säästa. Samal ajal annam ma oma ostuotsusega märku RIMI konkurentidele, et ka nemad peaksid astuma sarnaseid samme.
Kuidas ma tean, et ettevõte tegutseb vastustundlikult? Eesti ettevõtete puhul on kõikse lihtsam vaadata VEF-i kodulehelt, kes on saanud sellekohase indeksi. Muidu tasub jälgida või lugeda lähemalt, milline on ettevõtte tegevuse mõju nii keskkonnale, kui sotsiaalsel tasandil. Üldiselt toetades kohalike mahetalunike või ökotoodanguga tegelavaid ettevõtteid, võid üsna kindlat olla, et nende ettevõttete DNAsse on kirjutatud vastutustundlikus sisse. Mis ei tähenda nüüd kohe seda, et pead kogu oma toidukraami ökopoest ostma. Meie näiteks ostame sellist kraami ökona, mida muidu liialt palju tarbiksime või teisalt, mida vähem kulub. Näiteks maiustused ja snäksid ostame ökona. Sest need on kallimad ja siis ei taha neid ülemäära palju osta. Päris hea life häkk onju. Samas toetad sellise ostuga planeedi heaolu ja annad tootjale hoogu juurde. Teine asi, mida ma toidu asjade puhul vaatan, on koostis. Kui koostises on näiteks palmiõli, jätan selle toote ostmata, sest muidu toetaksin vihmametsade hävitamist ja kogu planeedi ökosüsteemi rikkumist. Kõik on omavahel seoses.
On ka selliseid ettevõtteid, kes tegelevad nii öelda rohepesuga. Pöörates tähelepanu mingile kitsale positiivsele nurgale, juhatades sedasi tähelepanu eemale ebamugavatest külgedest. Kunagi oli näiteks H&M-il selline jama, kus nad hästi ei tahtnud rääkida, miks nende toodang tuleb tehastest, kus keskkonna hoiule ei pööratud mingit tähelepanu ja õmblusliinide vahelt võis leida nooremaid isikuid, kui seadus seda oleks lubanud. Selle probleemi summutamiseks tegi ettevõtte hoopis kampaania, kuidas nad vana kasutatud tekstiili tagasi korjavad ja sellele uue elu annavad. Ilmselt see probleemi ei lahendanud, kuid tähelepanu juhtis küll eemale, luues hoopis ettevõttele hooliva kuvandi. Vastutsutundliku ettevõtluse üks põhiomadusi on läbipaistvus. Kui ikka hämatakse, pole asjad päris korras.
Igal juhul suudame me palju head teha otsustades tarbida nende firmade teenuseid ja tooteid, kes tegutsevad vastutustundlikult. Selleks ei pea kardinaalselt kohe enda elu ümber korraldama, alustada võid ka väikeste sammudega. Näiteks ostad järgmised riided hoopis sekkarist või hakkad kanamuna ostma kohaliku mahetaluniku käest. Juba sellestki on abi 🙂 Enam ei pea jõuludeni ootama, et jõulutunnelis heategevuseks annetada, saad seda iga jumala päev teha läbi oma ostuotsuste.
Olge ikka Piltsbergide lainel! Viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes!