Lugesin just ajakirjast Imeline Teadus artiklit, et kolmandiku eestlastest räsivad kroonilised haigused. Terviseamet tellis uuringu, mis viidi läbi 2015-2017 aastal ja seal analüüsiti 55 enim levinud kroonilist seisundit. Sellest selgus, et iga kolmas naine ja iga neljas mees kannatas ühe või mitme kroonilise haiguse all. Vot teile naised, et mehed on nõrgem sugupool! Tegelikult oleks mehed ilmselt samal pulgal naistega, aga nad surevad lihtsalt enne naisi maha ja see veabki statistika ülesse.
Tegelikult ei ole selleks vaja läbi viia uuringut, et aru saada, et inimeste tervised on pekkis. Mõelge korra oma pere või tutvusringkonnas mõne üle kuuekümne aastase inimese peale ja proovige meenutada mõnda, kellel ei oleks mitte mingisugust kroonilist häda kaelas. Tegelikult peaks hoopis uuringu läbi viima, et miks ühiskonnas on tekkinud inimestel arusaam, et tervis pole meie endi kätes, vaid selle eest vastuvavad ainult arstid.
Kroonilised haigused on ikka enamjaolt tingitud meie endi elustiilist ja otsustest. Palju me liigutame, kui palju puhkame, kui palju veresooni kurnavaid alkohoolseid jooke sisse endale kallame ja mida me toiduks tarbime? Üldiselt ei karga need vimkad halbadest harjumustest kohe välja. Kahekümnendates suudab keha ennast kärmelt taastada ja peale raju pidu jalule ajada. Kolmekümnendates annab raju nädalavahetus pikalt endast märku. Kehvad söömisharjumused ilmuvad üsna nobedalt välja üleliigse rasva näol, mis kuhjub sinna, kuhu see teretulnud pole. Viiekümneseselt on kombeks hakata vererõhutablette nosima ja selle kroonilise haigusega kaasnevaid haigusi siis uute ravimitega klattima. See on üldlevinud normaalsus ja seda võetakse kui paramatud elu osa.
Samas ei pea see olema normaalsus. Ma tean enda tutvusringkonnas erandeid. Kuuekümnedates härrad ja prouased pakatavad tervisest. Mitte ühtegi ravimit ei sööda sisse. Lihastoonus on selline, mis teeb silmad ette päris paljudele kolmkümmend aastat noorematele. Mida nad siis teisiti teevad? Mitte midagi muud kui see, et on juba varakult võtnud enda tervise eest vastutamise enda kanda.
Ma olen neid mehi ja naisi kõrvalt vaadanud ja järk järgult enda ellu ka sarnaseid harjumusi toonud. Mind kannustab teadmine, et tulevikus on mul väga hea olla oma kehas. Eriti hea motivaatori sain siis, kui aitasin isal arvutis tervisedeklaratsiooni lubade pikendamiseks teha. Seal oli ikka päris mitu head A4 mõõtu lehte täis erinevaid ravimeid, mida ta tänu suhkruhaigusele ja kõrgvererõhutõvele on kas nosinud või peab sisse sööma. Paps on mul rasket füüsilist tööd teinud ja eks sealt ka nii mõnigi füüsiline viga pärit on, kuid oleme ausad, et noorema mehena ta viinapitsi ei sülitanud ja iga järgmine suits pandi eelmisest konist põlema.
Tegelikult ei pea ma ootama tugeva härja tervisega loojangutunde aastate pärast, vaid saan mahlakaid võiduloorbereid juba täna kolmekümnendates lõigata. Üle aasta tagasi lõpetasin alkoholi tarbimise. Novembri alguses saatsin jumalaga nikotiinipadjakesed , mida oli mul komme ikka aeg ajalt moka alla toppida. Igal tööpäeva hommikul teen kerge jooga või hommikuvõimlemise. Ja alates suve algusest jälgin väga hoolikalt oma puhkamise ja une hügeeni. See on üks parimaid otsuseid. Stressitase, keha taastumine ja sooritusvõime ning meeleolud on kõik kõvasti paranenud.
Veel on jäänud toitumine joone peale saada. Täna on see ikka täiesti käest läinud võrreldes varasemate aegadega. Kõike seda saab teha, kui järk järgult vahetad enda elus välja halvad harjumused heade vastu. Kõike korraga teha on ikka mega raske.
Keha eest hoolitsemise juurde olen võtnud veel ühe uue väga vahva harjumuse. Ma teen endale ise massaaži. Me saime mõni aeg tagasi endale koju katsetamiseks Pranamat ECO teraapilised massaažimatid. Ma olin ikka siit sealt erinevaid suunamudijaid näinud neid katsetamas. Siiani olin kuulnud inimesi rääkimas ainult kiidusõnu ja kange tahtmine oli ise ka ära proovida.
Algus oli ikka rets! Tõelise Eesti mehena ronisin ilma särgita matile. Hull valu oli! Kuigi mul on keskmiselt suurem valulävi, tundus see asi ikka päris rets. Proovisin siis särgiga. See oli täitsa talutav. Esimesed paar minutit on valus, aga see, mis peale seda toimuma hakkab – vot see on minu jaoks tõeline taevalik kogemus. Selg täitub mingi kirjeldamatu mõnutundega ja ma ei taha, et see lõppeks. No nii ma siis lesisin seal 20 miutit. Pärast, kui matilt maha tulla, on ka nats korra valus, aga hiljem on kogu selg mõnusalt soe nagu keegi jätkaks mudimist.
Teisel korral juba läksin ilma särgita. Aju küll ütles, et mees, see on valus, kuid mul oli juba selle mõnu kogemus olemas. Läbi valu saabuvad ikka need head asjad siia ellu. Tänaseks päevaks teen juba erinevaid jooga harjutusi sellel matil ja toimetan just nende piirkondade kallal, mis aeg ajalt endast märku annavad. Nagu alaselg ja õlad. Täna on see matt minu päevarutiini lahutamatu osa. Äratab keha ülesse ja paneb elu sees käima. Ja mis peamine on üsna kindel, et see annab mulle kvaliteetsema tuleviku.
Kui sa täna ei tunne end enda kehas hästi, siis kindlasti vaata üle need harjumused, mida saaksid enda keha heaks rakendada. Rohkem kvaliteetset und, korras toitumine, piisavalt füüsilist koormust, vähem erinevaid keha kurnavaid jooke ja sööke. See matt võiks vabalt olla esimene samm millest alustada või millega neid häid harjumusi toetada. Me ei promo just palju tooteid enda lehel. Need peavad ikka täiega hästi toimima ja me peame need enne enda nahal järgi proovima.
Kuid sellest matist olen ma igatahes vaimustuses. Saime Pranamati rahvalt sooduskoodi \”PILTSBERG\”. Sellega saad massaažikomplekti 15% odavamalt. Ma soovitan komplekti osta, siis saab saad kaelale ja peale samal ajal mudimist teha, kui seljaga tegeled. Siin on otselink PILTSBERGI soodukale. Austa oma keha ja hinge. Sa oled ainuke inimene, kellega sa pead elu lõpuni koos elama.
✫ Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks ✫
