Madeliine tableti krõbistamise saaga ja mida sina sellest õppida saaksid.

Need kes Piltsbergid instagrami hoolsasti jälgivad on juba kursis meie kergelt ehmatava paneva Madeliine ravimisöömis looga. Räägin teile sellest juhtumist, et saaksite siit ise ehk midagi õppida või ennast ette valmistada. Sest õnnetus tavaliselt ei hüüa tulles.

Olin, siis mina Madeliine ja Elanoraga maal. Tõusime hommikul ülesse ja asusin hommiku toimetuste kallale. Pesime plikadega hambad puhtaks. Elanora tellis hommikuks multika sessiooni. Madeliine asus mänguasjakastile inventuuri tegema. Hommikul on ikka vaja üle vaadata ega jumala pärast midagi öösel pole kaotsi läinud. Ma läksin ette tuppa kaminasse tuld süütama, et tares hubaselt soe oleks. See võttis mult vast kolm minutit. Kui tagasi elutuppa tulin vaatas mulle Madeliine krati näoga otsa endal onu Mardi ravimite totsik ühes käes ja teises selle sama totsiku kaas. 

Mul käis külm jutt üle selja. Küsisin Elanoralt kas Madeliine sõi siit seest ka midagi? Elanora ülim keskendumine multikatesse näitas seda, et ilmselt adekvaatset vastust oodata ei ole. Madeliine sai sekundiga aru, et see päris õige see asi ei ole ja ulatas totsiku koos kaanega mulle. Mingeid tulemusi ei andnud ka Madeliine küsitlus. Kaheaastane vaatas mulle oma süüdimatute silmadega otsa ja avaldas kommi soovi.

 Mul kohvi juba tilkus ja pann oli soe. Viskasin kärmelt paar muna pannile ja samal ajal otsisin telefoni, et helistada Katu tädile. Tahtsin uurida kui kange kraamiga tegu oli mida Madeliine võis süüa, enne, kui kiirabisse planeerisin helistada. Kui tegemist oleks mingite suht kahjutute suhkruasendajatega olnud, siis ei oleks ilus olnud kiirabit tüüdata. Kõne tegemise ajal oksendas Madeliine endal kleidi täis. Kenasti oli näha, et vähemalt ühe tableti jagu oli ta jõudnud ära pureda. Samal ajal sain teada, et need olid mingid haigetele neerudele vajalikud rohud mis aitasid omistada teatud toitaineid. 

Vähemalt see asi oli selge. Ma ei hakanud mingit paanikat tekitama, sest sellises olukorras on kõige tähtsam rahu säilitada. Ühe käega telefoni hoides serveerisin Elanorale muna. Muideks kiirabisse helistades vali kohe 1220, see on kiirem tee kui helistada päästeameti üldnumbrile 112. Samal ajal oksendas Madeliine endal kenasti mao tühjaks. Oluline info mida jälgida on kell! See info on pärast arstidele kulda väärt. Mul oli kenasti ette vuristada millal tabla sisse sõi, millal oksendama hakkas ja palju kordi oksendas. 

Häirekeskuse töötaja saatis vestluse ajal välja kiirabi. Samal ajal juhendades mind kuidas saaksin lapse seisundit hinnata. Kiirabi jaoks on oluline teada oma täpset asukohta. Meie olime maal keset metsasid, parim aadressile lähedane seletus oleks olnud, et sõida otse metsa. Kolmanda porilombi juurest hoia vasakule ja pooliku ladvaga kuuse juurest pane paremale. Kui jõuad lagendikule kus kaks tedrekukke tantsu löövad pane veel 300 meetrit ja oled põhimõtteliselt kohal. Tänu sellele, et google mapsi on salvestatud suvila nimi ja asukoht leidis kiirabi meid kenasti ülesse. 

Teine tähtis moment just tablettide sissesöömise kahtluse juures on, et millises pakendis need tabletid on. Ma ei mõtle nüüd, et kas on lilleline roosa karbike nädalapäevadega. Vaid kui nad on lehena, siis terve lehe puhul saad kohe ära hinnata mitu tabla laps võis sisse süüa. Meie juhtumi puhul oli tegemist närimistabletidega, mis olid topsikus. Sel puhul ei saa kuidagi kogust eeldada ehk laps võis neid terve peotäie sisse lahmata. Ehk sellisel juhul on kohene abi vajalik.

Kiirabi jõudis kohale vähem, kui poole tunniga. Tuleb välja, et väiksemad asulad nagu Kose on ka kiirabiga varustatud. Igati lahe uudis minu jaoks. Julgen nüüd maal väheke riskantsemaid matkasid ette võtta. No ok see on nali, sest kuskile päris sohu ei saa kiirabi ikkagi ligi. Selleks ajaks oli Madeliine enda mao tühjaks oksendanud. Arstid tegid kiire ülevaatuse mida tüdruk lasi suurima huviga teha. Sel ajal, kui me arstidega konsulteerisime, et kuidas edasi toimetada läks plika magamistuppa voodi peale hüppama. Ilmselgelt hea märk. Kui laps oleks olnud loid, väsinud või täiesti ükskõikne, siis oleks lugu vähe karmim olnud.

Muideks kiirabi arstid olid väga muhedad. Me saime mõnusa jutu peale ja viskasime isegi nalja. Sellises olukorras aitab kerge huumor pingeid maha tõmmata ja ärevust vähendada. Siinkohal tahan kiita kiirabiarste! Kui te peaksite seda blogi lugema, saadan palavad tervitused ja tuhanded tänusaõnad teile!

Mida mul käepärast ei olnud oli Madeliine isikukood. Isikukood on arstidele hädavajalik. Pidin selleks Katule helistama, kes just oli spaas ärganud, et minna enne väljaminekut viimasele saunatuurile. Pole vist vaja öelda, et see kõne  tõmbas Katul igasuguse spaatamise tuju ära. Siit sain veel ühe kasuliku õppetunni. Salvesta oma laste isikukoodid kuhugile telefoni kausta või õpi neli viimast numbrit pähe. Esimese osa ikka suudad tuletada. Oleksin saanud Katul rahulikult lasta ära spaatada ilma igasugust ärevust tekitamata. 

Peale kontrolli helistas kiirabiarst mürgistuskeskusesse minu telefoniga, sest neil polnud lihtsalt levi maal. Mul muideks on see number isegi telefoni salvestatud. Just selliste ettenägematute juhtumite pärast. Soovitan kõigil väikelaste vanematel sama teha 16662 on MÜRGISTUSTEABE KESKUSE number. Nemad vaatasid juba täpsemalt ära mis rohuga tegemist on ja kuidas see peaks reageerima ning kui kaua mõju avaldab. Nende soovitus oli tulla lastehaiglasse jälgimise alla. Madeliine läks kiirabiautosse arstide järelvalve alla ja meie Elanoraga sõitsime oma autoga neil sabas.

Meid ootas lastehaiglas ees ülimalt soe ja tore vastuvõtt. Kohe alguses öeldi, et vähemalt kuus tundi jälgime ja, kui kõik norm siis koju. Talle tehti üks üsna ebameeldiv COVID-i test ja pandi tilguti.  Proovid olid kõik korras ehk rohi mingit mõju ei avaldanud.  Kodus peab ainult jälgima, kui uuesti oksendama kipub, siis on reis tagasi EMOsse.

Mida haigla kogemusest õppisin on, et alati võiks olla kotis kaasas mingi batoonike. Ühel hetkel, kui Madeliine lõunaunest ülesse ärkas oli tal rämedalt kõht tühi. Selleks hetkeks võis ta juba süüa ka. Paraku ei tohtinud ega saanud ma kuskile palatist minna, et mingi batoonike kuskilt sebida. See viis piiga tuju loomulikult nulli. Teine asi mis teda närvi ajas oli kanüül. Nii hoidsingi teda poolteist tundi lihtsalt süles ja jorisesin laulda. See talle kuidagi sobis. Paraku see sundasend ei sobinud mu seljale, mis praegugi tuld lööb. Haigla personaal oli lihtsalt mega! Kogu aeg anti infot ja võimalusel käidi vaatamas. Ära saadeti soojade tervitustega nagu vanu sõpru. Suured tänud veelkord lastehaiglale! Oli näha, et inimesed teevad armastusega oma tööd. 

Mida veel sellest loost õppisin oli, et igasugustel toidulisanditel ja ravimipurkidel ei ole ilmaasjata kirjutatud peale HOIDA LASTELE KÄTTESAAMATUS KOHAS. Meil kodus on need nii kättesaamatus kohas, et isegi Katul on vahepeal minu abi vaja. Kuid, kui lähed suvilasse või külla, siis tasub jälgida, et ka selles keskkonnas on vastavad totsikud kenasti ära pandud. Eriti, kui satud kohta kus väikesed lapsed pole igapäevane nähtus. Meie loo kangelase ravimipurgiga on veel selline lugu, et sellel on paganama keeruline korki lahti saada. Aga näed sellel korral oli see kättesaadavas kohas ja kork oli jumala lahti. Õnneks arst selgitas, et tegemist ei olnud mingi ulme keemiapommiga vaid üsna rahumeelse ravimiga mis suuremat kahju teha ei oleks saanud teha ka siis, kui poleks välja oksendatud. Igal juhul oli tegemist vägagi värskendava õppetunniga. 

Pekki küll. Elanora krõbistab midagi teises toas…. Nagu tabletide lehti hakseldaks lahti. Uuh õnneks paneb magnetist mänguasju kokku. Kuid ilmselt on need parakad põhjendatud 🙂 Ma loodan, et saite sellest loost mõned väärtuslikud õpetused, ega pea neid ise omal nahal järele proovima. Võid julgelt ka teistele lapsevanematele seda õnneliku lõpuga blogi inspiratsiooniks jagada.

Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.