Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt119635/domeenid/www.piltsberg.com/htdocs/wp-content/plugins/elementor-pro/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 36

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt119635/domeenid/www.piltsberg.com/htdocs/wp-content/plugins/elementor-pro/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 36

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt119635/domeenid/www.piltsberg.com/htdocs/wp-content/plugins/elementor-pro/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 36

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt119635/domeenid/www.piltsberg.com/htdocs/wp-content/plugins/elementor-pro/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 36
OMG!!! Käisime staarblogija Mallukaga Harjumaad avastamas! - Piltsberg
Piltsberg_logo

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt119635/domeenid/www.piltsberg.com/htdocs/wp-content/plugins/elementor-pro/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 36

OMG!!! Käisime staarblogija Mallukaga Harjumaad avastamas!

Juhtus siis ühel päeval meil selline lugu, et staarblogija Mallu kirjutas Katule, et nüüd lähme peredega mööda Harjumaad trippima. Muideks ma ütlen Mallu kohta staarblogija ainult siis, kui mul on isu teda nats tügada või kui tahan panna sellise Delfilikult dramaatilise alatooniga pealkirja blogile 🙂 Selles pole kahtlus, et ta on staarblogija, aga eelkõige on Mallu meie hea sõbrants, kellel on suur süda ja samas komme mõnikord asju öelda kiiremini, kui mõelda jõuab. Palusin Katul see kutse hoolikalt algusest lõpuni läbi lugeda. Teades juba mõnda aega perekond Treimainneid, siis nad ülemäära suured seiklejad ei ole. Tundus kuidagi kahtlane, et nad korraldavad roadtripi. Kardo luusiks päris hea meelega minuga koos metsa vahel, kuid Mallu eelistab pigem linnadžunglis seiklemist.

Selgus, et jutt on jumala õige. Plaan oli minna poole päevasele Harjumaa avastamise retkele. See seletas nii mõndagi, sest telkimist mängus ei olnud. Neil olla käsil koostöö Olerexiga, kus viivad läbi inimkatseid neti poest ette tellimisega ja katsetavad oleeestis.ee virtuaalset reisijuhti. Piltsbergide seiklemiskirg on juba teada tuntud ja loomulikult olime asjaga kohe päri. Pealegi on ajaga meie perede plikade omavaheline suhtlusdünaamika korralikult muutunud. Alguses käis korralik käts ja piiride paika panemine. Nüüd on suurematele plikadele tekkinud hoopis koostöö vaib ja omad mängud. Alati on suur elevus, kui meie lähme nende põnnidele külla või nemad tulevad meile hängima. Näiteks veel paar kuud tagasi oli suht tavaline, kui kõige väiksemad plikad üritasid vahendeid valimata üksteist nähes lihtsalt prutaalselt mättasse tampida. Ma isegi olin uhke selle üle, kui vapralt Nanobeebi materdas endast poole tugevamat Martat. Üldjuhul oli vahekord siiski Marta kasuks. Emad selle asja üle nii uhked muidugi polnud, kui me Kardoga härdus pisaraid silmist pühkides seda vaprat olelusvõitlust pealt vaatasime. Nüüd on pisipõnnidel, aga hoopis teine vaib ja mängud kõvasti rahumeelsemad.

\"\"
Etskae! Põnnid ei üritagi enam üksteist kiilakaks katkuda. Hoopis sõbralik toidujagamine käib.

Kohtusime perekond Treimannidega Peetri Olerexis. Sättisime stardi lõunasele ajale, et väiksemad saaksid sõidu ajal lõunatudu teha. Mallu oli meile ette tellinud lõunaeined ja reisi lõppu planeeritud grillimise ning näksi stuffi. Selle grilli stuffiga oli tal vist midagi nihu läinud või lihtsalt üks lisa pere tulemata jätnud, sest seda oli ikka korralikult. Veel järgmine päev saime sellest kodus söönuks. Meie auto õhkkond oli reisi alguses kurja kuulutavat elektrit täis. Tagumise pingi pande oli erakordselt intensiivne. Üksteise torkimine, kisa ja kära oli nii meeletu, et ma päris tõsiselt mõtlesin selle väljasõidu väga kiire lõpetamise peale. Õnneks läks bensukas mega kiiresti, mis on ülioluline, kui sul on märatsev punt ülemeelikuid lapsi. See oli kõik tänu sellele, et Mallu oli kõik ette tellinud isegi söögid. Sul on võimalik waze äpist vaadat kaua kulub bensukani aega ja saad lasta söögid selleks ajaks valmis teha. Tehnika ajastu hüved. Soovitan peredega inimestel väljasõitudel kohe kindlasti seda võimalust kasutada. Hoiate hulga närvirakke kokku 🙂

Meie esimene sihtpunkt oli Muuga kabelikivi. Katu viskas tagumisele pingile pakki juustupulkasid. Lapsed kukkusid sellega looma moodi jagelema ega üritanud enam üksteist oimetuks materdada. See tagas enam vähem rahumeelse kohale jõudmise.

\"\"
Suurepärane härra Kartuuber meile pajatamas oma noorusaegadest.

Need kivid olid ikka korralikud lahmakad. Ma omast arust olin ära näinud Kivide kuninga ja kõiksugused hiiglaslike mõõtmetega rändrahnud, kuid Kabelikivi kõrval olid need sellised, et võta kätte ja viska lutsu. Ma ei teadnudki, et Kardo lapsepõlv oli siin möödunud. Härra Kartuuber võttis endale vabatahtlikult giidi rolli ja kostitas meid oma mahlakate memuaaridega korralikult.

\"\"
Maailma ägedaim pikniku koht.

Kivid muideks mõjusid lastele super maandavalt. Igas asendis üritati ülesse turnida. Ma lasin neil mõnuga pusida ja energiat kulutada. Lõpuks vinnasin nad keskmise kivi otsa. Seal tegid põnnid Olekrexist kaasa võetud lasteinetega pikniku. Lastele oli see ebamaiselt vahva ja põnev kogemus. Mis siin salata endalegi oleks kivi otsas piknik vägev olnud. Soovitan teil selle peale mõelda, kui plaanite perega neid kive uudistama minna. Vast ainuke miinus oligi see, et põnne ei saanud kuidagi enam sealt ära, et järgmisesse kohta minna.

Edaspidine teekond möödus juba tunduvalt rahulikumas miljöös. Maandatud lapsed toimetasid rahumeelselt tagumisel pingil. Nanobeebi lasi silma looja ja mina sain Katul käest kinni hoides Eestimaa ilu nautida.

\"\"
Minu arust suurepärased emotsioonid, mis jäävad kaunistama selle toreda väljasõidu mälestusi.

Järgmiseks sihtkohaks oli Anija mõis. Mõisa sisse me ei läinud, seal käis ilge sagimine, sest järmine päev pidavat olema mõisa taasavamise üritus. Lastel polnud sellest midagi. Nemad said mõisa hoovis ringi trallida. Selles mõttes oli see Mallu valitud teekond meile sobivalt koostatud. Ühest punktist teise kulus max 40 mintsa ehk lapsed ei tüdinenud sõidust ära. Pikemate otsadega paraku peab sellega ka arvestama. Näiteks Riias käigul pidime ikka igasuguseid tehnikaid kasutama, et põnnid tüdimusest autot maha ei lammutaks.

\"\"
Anija mõisa kõige märjem ja ligitõmbavam atraktsioon.
\"\"
Nagu päris õed.
\"\"
Astuge aga sisse! Siia minimajasse mahub veel hulgim rahvast.

Viimane punkt oli Juminda poolsaare tipp. Teekond sinna mööda mereäärt läbi vanade kalurikülade on juba omaette elamus. Minule oli see puhas nostalgia tee, sest mu väga hea sõber elab sealkandis ja olen üsna palju seal looduse ilu käinud nautimas. See oli ainuke punkt, kus olin varem käinud. Teised mitte. Meil vedas täiega! Just enne meie jõudmist lahkus üks seltskond katusega pikninkulaua tagant ja meie saime enda minilaagri püsti lüüa. Herr Tuuber vahetas sujuvalt enda giidi rolli grillmeistri vastu.

\"\"
Vaata Kardo, see on siin tulease, siin saab asju grillida. On aeg oma giidi kuub varna riputada ja grillmeistri munder selga tõmmata.
\"\"
Mere ääres on maagiat.

Mina samal ajal põrutasin lastega metsaalust ja mereäärt avastama. Naised sain ka kampa. Nemad tulid meile väiksemate põnnidega omas tempos järgi. Juminda tipus soovitan aega võtta ja seal rahulikult ringi luusida. Metsa all näed väga eriskummalisi kuusekesi, mis on meetri pikkused, kuid oksad on neil kahemeetrised. Rannas saad kividest torne ehitada ja eelmiste meistrimeeste töid imetleda. Arendab nii endal, kui lastel käteosavust. Keset metsa tuletorni avastamine oli plikadele täielik maagia. Isegi järgmisel päeval oli meil arutelu, mis printsess seal redutas ja kas mereröövlite aare on kuskile sinna lähedusse peidetud. Meil oli nii mõnus, et isegi väike vihm ei rikkunud meelelu. Kui Katu poleks märganud, et Madeliine silma sügama hakkas, andes märku, et tuduaeg enam mägede taga pole, oleksime pilkases pimeduse liikuma saanud.

\"\"
Issanda loomaia püha söömaaeg.
\"\"
See ei ole mingi õige lõkketegu, kui vahukomme mängus pole.
\"\"
Ei noh pulli sai! Isegi vanad hobud kukkusid perutama.

Suured tänud Treimannite perele, et meid sellele üllatusretkele kaasa kutsusite. Nukid Olerexsile selle laheda teekonna koostamise eest. Usun, et sügis tuleb mõnus ja soe ning me jõuame mõnda teekonda veel avastada mis oleeestis.ee lehel pakutakse. Lastega vanematele soovitan kindlasti sinna kodukale kiigata ja lasta virtuaalsel teejuhil pool tööd ära teha.

\"\"
Aitäh kallid sõbrad, et läbi lugude meiega ikka kaasa rändate!

Ole kursis Piltsbergide tegemistega, viska Facebookis like ja jälgi meid Instagrammis ja YouTubes! Kui Sulle see lugu meeldis, siis jaga seda teistelegi. Sedasi inspireerime koos rohkemaid inimesi ja teeme maailma paremaks kohaks.