Origami. #101kingitust 8.päev.

Väljakutse kaheksas päev. Kratimamma oli taas jalul. Jehuuu!!! Minu üksikisa aeg oli möödas. Kuigi seekord väga keeruline polnudki. Olenemata sellest, et Katul üsna halb oli, toimetas ta ennastohverdavalt ikkagi põnnidega edasi ja klõpsas isegi mõned blogipildid. Kes natuke fotograafiaga sina peal, teab et pildi lõpptulemuseni kulub kõvasti rohkem tööd ja aega, kui sekundi murdosa pikkune klõps. Ütlesin talle küll, et saan hakkama ka oma vanakooli Iphone videotega, mingu tema voodis puhaku. No nii poole kõrvaga ta mind kuulas ka. Täna tormab Katu uue poweriga edasi ja kütab tööd teha. Merrumi jätsime lasteaiast koju. Oli näha, et energiat on veel vaja taastada. Võtsin põnnid enda hoole alla, et Katu saaks rahulikult tööd teha. Kui olime Merrumiga nanobeebi korralikult läbi mürgeldanud, mõtlesime mida edasi teha. Vaja oli vähe rahulikumaid tegevusi, sest isegi see väike mürgel võttis Merrumi võhmale. Seega välistasime kohe plaanist tagurpidi saltode ja põlevate kurikatega žongleerimise töötoa. Võtsime ette sama põneva, kuid märksa rahulikuma tegevuse – Origami.

Kõikvõimas internet on täis erineva raskusastmega voltimisõpetusi. Valisime paar ägedamat välja ja kukkusime voltima. Algus oli paljutõotav, aga peale kolmandat minutit selgus, et enamus tegelasi pean siiski mina ainuisikuliselt voltima. Merrumile tundus see voltimine liialt keerulisena. Palju põnevam oli vaadata, kuidas papsi käest valmib tavalisest paberilehest 3D mänguasi.

Sel aja, kui mulle uusi tellimusi sisse anti, kolis ta oma nukumaja vanadest tegelastest tühjaks ja paigutas uued paberist tegelased sinna. Kui see mäng läbi sai, oli ta valmis ikka ise ka paar lihtsamat tegelast valmis voltima. Julgustasin teda tagant, et pole hullu kui alguses vussi läheb. Minu soovitus on, et kui tahad lapsega koos origamitada, siis proovi ise mõned tegelased läbi. Vali neist välja kõige lihtsam ja alusta sellest. Võtsin küll alustuseks 20 kõige lihtsamat laste origamit, kuid nii mõnegi pidin ka ise pusima. Kui Merrum avastas, et tal tuli esimene päris ise tehtud kalake kenasti välja, oli tal juba tuhin sees, et järgmise taseme kallale asuda.

Pärast kui Elanora koju tuli, hakkasin temaga kääridega lõikamist ja kleepimist harjutama. Tema südamesoov oli üks paadike võimalikult omanäoliseks teha. Ma imestasin seda, kui kaua tal selleks mänguks püsivust kestis. Toimetasime koos oma poolteist tundi enne kui uued mõtted pähe tulid.