Piltsberg_logo

Mine p***e, Jesper Parve!

Paras aeg on teha läinud aasta kokkuvõte. Midagi keerulist siin ei ole. Kõigepealt tuleb kannikate vahele puhkama saata kõik tegelased, kellel minust paremini läks. Hoiatan kohe kõiki ette, et allpool lähen pisut rohkem emotsionaalsemaks ja luban endale kasutada väheke vägisõnade rohkemat kõnepruuki, kui olete harjunud Piltsbergi blogist lugema. Paraku teisiti lihtsalt ei anna seda emotsiooni ehedalt […]

Perekond, kes teadmatusest võttis jõulukinkidega lastelt ilusa tuleviku.

Elas kord üks perekond Kellusid. Mitte ennemuistsel ajal, vaid täitsa tänasel päeval. Ja polnud nad ehitusel müüriladujate poolt kasutatavad kellud, vaid perekonnanimi oli Kellu. Minu arust üpris armas nimi. Seda arvas ka pereema Liisa, kui omal ajal altari ette astus koos perepea Kenno Kelluga. Nende kaks last olid loomulikult ka Kellud. Tütar käis veel lasteaias, […]

Läbi räige valu õnnistatud mõnu poole!

Lugesin just ajakirjast Imeline Teadus artiklit, et kolmandiku eestlastest räsivad kroonilised haigused. Terviseamet tellis uuringu, mis viidi läbi 2015-2017 aastal ja seal analüüsiti 55 enim levinud kroonilist seisundit. Sellest selgus, et iga kolmas naine ja iga neljas mees kannatas ühe või mitme kroonilise haiguse all. Vot teile naised, et mehed on nõrgem sugupool! Tegelikult oleks […]

Möliseks äkki üksteisega vähem ja vaataks rohkem peeglisse ah?

Jube keeruline on rääkida enda küljes olevatest mitte meeldivatest asjadest. Ikka tahad välja paista ju vähe asjalikumana, kui tegelikult oled. Mõnes mõttes on see edasiviiv jõud ja annab kamaluga enesehinnangut juurde ning aitab sirgema seljaga loojangu poole tatsata. Maha sureme me kõik kunagi, miks siis pea norus läbi elu minna. Samas veidike enesekriitikat ei tee […]

Issiiiii!!!! Palun, palun, palun võtame õige ühe hiigelküüliku!

Merimee siin aeg ajalt ikka katsetab meid, et kas läheme kaasa kodulooma võtmise plaaniga. Iga jumala kord, kui seda juttu kuulen, viskab mul millegipärast ninna kirbe hamstripissi hais. Katu juhatan ma sellest vestlusest kohe välja. Tema üli emalik leebe loomus murduks lihtsalt varem või hiljem ja üsna pea oleks meil vannitoa asemele miniloomaed. Ta on […]

Väga valus, kuid paganama ilusalt õpetlik unenägu.

Kuidas sinul unenägudega lood on? Mul on unenäod vägagi elavad. Ma kunagi mõtlesin, et see on kõigil nii. Meie peres räägiti unenägudest väga tihti. Nõnda tuligi mulle üsna suure üllatusena, et osad inimesed ei näegi praktiliselt kunagi und või kui näevad, siis ei mäleta ärgates sellest suurt midagi. See teadmine jõudis minuni, kui olin juba […]

Laske sisse mardisandid! Marti-marti!

Käisin üleeile lastega Marti jooksmas. Uskuge või mitte, kuid olen siin Maarjamaal 36 aastat nõnda mööda saatnud, et pole kordagi Marti jooksnud. See oli täitsa esimene kord minu elus. Ma kasvasin maal metsade keskel. Lähim püsiasukast naaber oli vanaproua Agnes. Tema elas meist pea kahe kilomeetri kaugusel. Kui ma oleks omaette talle pimedal novembri õhtul […]

Kas me oleme lõplikult oma laste tuleviku pekki keeranud või on siin veel miskit teha?

Kui me Katuga kohtusime, pidasin ma kõrtsmiku ametit. Töötasin ühes vanalinna pubis. Nagu igas pubis, olid meil ka omad püsikunded. Mulle meenub üks vanem daam, kes elas samas majas, kus meie pubi asus. Iga nädal vähemalt korra, vahel ka rohkem, astus ta meite poolt läbi. Tellis koogitüki, kohvi ja klaasikese konjakit. Pidavat vererõhule hästi mõjuma. […]

Üks korralik kärts peeru!

Pean ausalt tunnistama, et mul polnud mingit plaani seda lugu kirja panna. Üle pika aja tuli sügistuutlega minu seest välja blogi, mille lugemine kuulub kategooriasse “lugemine omal vastutusel”. Patt on lihtsalt nii igapäevast teemat endale hoida.  Eriti veel sellel kummalisel koroona ajal, kus kõik teema pöörleb ümber vaktsineerimiste ja viiruste. Ühesõnaga olen sind igat pidi […]