Jätkame sealt, kus eelmise blogiga pooleli jäime. Kuidas siis toitumisnõustamine välja näeb? Ja mis mõnusad asjad mul menüüst nüüd välja jäävad? Näete ka konkreetseid numbreid nii kaalu, kui rasva jne. Tegelikult alustasin ma oma menüü korrektuure tunduvalt varem, kui väljakutse algus (20.09). Minul algas toitumisnõustamise protsess juba septembri esimestel päevadel. Esimene etapp. Elis tahtis aru... Continue Reading →

Kindlasti teavad juba kõik, et olen jälle väljakutse lainel.  Inspireerin läbi iseenda lapsi täiskasvanuna hoolima oma tervisest. Kui sa veel ei tea, mis toimub, siis loe pikemalt TERVE PAPS=TERVE LAPS blogi. Üks peamiseid põhjuseid, miks seda väljakutset alustasin, oli see, et ma ei tundnud ennast mõnusalt oma kehas. Mul on varemast elust olemas palju parema... Continue Reading →

Mulle igasugused väljakutsed meeldivad. Sellel kevadel tegin väljakutse 101kingitust. Väljakutse eesmärk oli tekitada endale harjumus igapäevaselt teadlikult lastega kvaliteetaega veetma ja sellega ka teisi isasid ja emasid inspireerida. 101 päeva järjest sai iga päev vähemalt tund aega lastega jäägitult tegeleda. Tagaside jälgijate poolt oli vägev! Lastele mõjus see ülihästi. Ja mina sain teha tohutu arengu... Continue Reading →

Kes meid instagrammis ja facebookis jälgivad, näevad sealt ringi kargamas alati kammitud peadega hoolikalt puhtaks küüritud nägudega rõõmsaid lapsi. Ekraanilt vaatavad vastu puhanud, laia naeratusega, muretut elu elavad vanemad. Jep, tegelikult see nii ongi 🙂 Meil on kodus imelapsed. Keegi kunagi ei jaura. Alati mängivad üksteisega sõbralikult ja on valmis igasuguseks koostööks. Meie Katuga oleme... Continue Reading →

Oma eelmist blogi (Kõva paadipidu Emajõel ja mis on sellel pistmist tulekahjuga Amazonases) alustasin ma sõnadega, et selle kirjatükiga endale uusi sõpru juurde ei saa. Ma pole vist kunagi nii rängalt eksinud. See lugu läks korda uskumatult paljudele. Seda jagati tuhandeid kordi. Sain kümnetelt inimestelt postitiivset tagasidet ja tänusõnu. Piltsbergi insta ja facebooki lehele tuli juurde... Continue Reading →

Ma tean, et selle kirjatükiga ma endale palju uusi sõpru juurde ei saa, kuid lihtsalt on asju minu sees, mida kinni ei tohi enam hoida. Üldiselt ma tegelikult ei soovita alljärgnevat juttu neil lugeda, kellele ei meeldi vastutust enda tegude eest võtta või tunnistada tehtud vigu. Amazonase metsad ja Siberi Taiga põlevad. Meie ühise koduplaneedi... Continue Reading →

Vana Eesti rahvatarkus ütleb, et ämma tuleb hoida nagu lõikeroosi. Ehk siis pimedas keldris, kaelast saati külmas vees. Mul ema töötas aiandis, kui laps olin ja tõepoolest roose hoitigi keldris kaelapidi vee sees. Jube hästi säilisid. Mul on ämmal üsna mõnus kelder, kus on saun ja korralikult pirakas duššinurk. Eks ta seal külma dušši all... Continue Reading →

                   Ka Eestis on võimalik seiklusrohkeid reise teha. Tegelikult kui sul on väiksed lapsed, võid seiklusrohkeid reise teha kus iganes. Enda kogemusest võin öelda, et kolme lapsega 400 meetri kaugusel kodu Selveris käik ületab mitmekordselt mistahes Indiani Jonesi või James Bondi filmides nähtava actioni.  Koju tagasi jõudes lähed paned altaril küünla põlema ja tänad... Continue Reading →

Palun ärge laske ennast eksitada sellest minimalistlikust pealkirjast. Tegemist ei ole Oskar Lutsu menuromaaniga. Saate hoopis osa killuksesest Piltsbergide suvest. Viimased aastad on suvi olnud tegusamaid aastaaegasid meie pere elus. Ja eks ta ole õige ka, sest looduses on ka ikka kevadel ja suvel seda sagimist kõige rohkem. Rohkematele toimetamistele lisab nüanssi juurde asjaolu, et... Continue Reading →