Need, kes meid tihemini instagrammis jälgivad, on üsna hästi kursis sellega, et meie kodu on juba mitmendat nädalat sama sassis, kui vast armunud teismelise sisemus. Üritame siin konstantse tolmukihi all ükteist ülesse leida. Näiteks olen omastanud oskuse, kuidas lapsi leida ja ära tunda aevastuste järgi.  Muud moodi ei ole neid lihtsalt selle meeletu tolmukihi alt... Continue Reading →

Kas sina tead, et saad heategevust teha ka ilma raha otseselt kuskile annetamata? Tarbijana lihtsalt vaatad, kelle kätte sa enda raha annad ja mida see ettevõte selle rahaga teeb. Võimalusi on mitmeid.  Kuni kahekümnenda sajandi lõpuni oli üldlevinud mõtteviis võimalikult suur kasum firma omanike taskusse saada, võimalikult väikeste kulutustega. Seal juures oli täiesti savi, mis... Continue Reading →

Piltsbergid on mai algusest vegan lainel olnud. Nüüd, kui pool kuud läbi, on paras aeg tagasi vaadata, kuidas meil läinud on. Kas suurest kapsa mugimisest on jänese kõrvad juba kasvama hakanud ja niidetud muru lõhn paneb süljenäärmed täis tuuridel tööle? Selliseid nalju veganite kulul ikka ju visatakse.  Meie veganite üle nalja ei viska, vaid hoiame... Continue Reading →

Juhtus siis meil kodus ühel päeval tüüpiline situatsioon, mida tuleb vähemal või suuremal määral ette kõigil lapsevanematel. Pooleteistaastane beebi istus oma söömistoolis, üritades lusikaga pudru suhu saada. Enamus sellest pudrust lõpetas oma rännaku siiski iga pool mujal, kui suus. Suuremad plikad olid oma kausid tühjaks söönud ja palusid hommikust multika sessiooni. Panin neile multarid peale,... Continue Reading →

Neli ja pool aastat tagasi olime seisus, kus pidime valima kas osta endale päris enda kodu või jätkata üürimise teekonda. Võrreldes üüride hindasid ja pangalaenu makseid, kaldus otsus ühepoolselt ostu kasuks. Me ostsime uue korteri. “Uus” on väikest viis kirjanduslik liialdus. Seda pea 50 aastat vanas majas olevat korterit on vähemalt 4-5 perekonda uueks nimetanud. ... Continue Reading →

Täna hommikul oli meil keskmise preiliga hommikusöögi lauas situatsioon. Küllap on kõigile lapsevanematele need söögilaua intsitendid tuttav teema. Ma kutsun neid olukordi "kolmanda maailma probleemideks". Kolmandates maailma riikides tuhanded inimesed nälgivad. Sealsed lapsed, nähes poolhallitanud Kirde saia, peavad seda meie mõistes vahukooretordiks. Samal ajal kui meil siin heaoluühiskonnas tegelane laua taga läheb täiesti pöördese selle... Continue Reading →

Eelmise nädalal jagasin teile blogi, et mis piinlik lugu meil lastega maal juhtus. Kes pole veel lugenud, tasub enne selle blogi lugemist see ära lugeda. Nüüd tuleb sellele blogile teine osa. Mulle tuli tänu sellele situatsioonile meelde enda lapsepõlve analoogne juhtum. Arvestades seda, kui eredalt see mul meeles on, tekib kahtlus, kas mul tütred üldse... Continue Reading →

Viimases blogis rääkisin sellest, kuidas Katu tädil maal telekapaketti vahetusega kaasnes meeldiv üllatus. Ta sai 100 päeva vaadata tasulisi kanaleid. Paraku ei süübinud ta sügavuti sellesse, mis need tasuta kanalid olid. No ja nõnda sattusidki meie piigad esimest korda oma elus multikate kanali asemel hoopis karmima kanali peale. Seal askeldasid paljad tädid... Kui sa pole... Continue Reading →

Jagan teile täna humoorika karantiini juhtumise killukese. Ma arvan, et seda blogi ei tasuks lastele unejutuks lugeda 🙂 Mainin igaks juhuks ära lihtsalt. Üks sõbrants kirjutas oma facebooki seinale, et tal poeg oli suisa õnnelik, et see koroona ringi kollitab. Nüüd saab ta lasteaia asemel terve päev emaga koos olla ja trennidest puhata. Igati positiivne... Continue Reading →