Jagan teile täna humoorika karantiini juhtumise killukese. Ma arvan, et seda blogi ei tasuks lastele unejutuks lugeda 🙂 Mainin igaks juhuks ära lihtsalt. Üks sõbrants kirjutas oma facebooki seinale, et tal poeg oli suisa õnnelik, et see koroona ringi kollitab. Nüüd saab ta lasteaia asemel terve päev emaga koos olla ja trennidest puhata. Igati positiivne... Continue Reading →

Oleme plikadega maal metsade ja rabade vahel asumisel juba teist nädalat. Katu jätsime linna. Meil on veel seltsiks minu ema. Enamus ajast möllame ja trallime plikadega metsa all ringi, kuid siin on küllaga aega ka niisama mõtisklemiseks. Mühisev mets ja kevadine linnusirin on rammus pinnas igat sorti mõtete idandamiseks.  Eile jõudis mu mõttelõng pensioni peale.... Continue Reading →

Ossa poiss, mis ajad meil praegu käsil on. Kas oleksite kaks nädalat tagasi ette kujutanud, et peate istuma kenasti kodus nelja seina vahel. See tähendab seda, et päris paljud saavad käsile võtta oma lugemata raamatute virnad. Mõni teeb korraliku Netflixi maratoni. Kindlasti palju teist üritavad selles tohuvapohus kodukontorit teha. Respekt teile! Aga leidub ka neid,... Continue Reading →

Jutustan Sulle täna ühe loo. Ma tean, et Sul on aega seda lugeda. Meile on antud erakordne võimalus olla kodus koos pere ja lähedastega. See võib olla alguses natuke hirmutav ja kohmetu olukord. Pole lihtsalt harjunud nõnda oma aega sisustama, sest meil on kogu aeg ju kiire. Selle loo pajatas omal ajal mulle hea sõber... Continue Reading →

Täiesti ulme. Viimased nädal aega on mulle sisse tulnud hirmsamast hirmsaim asi - kevadine deprekas. See tundub täiesti ebaloogiline kuidas aina kõrgema kaarega käiv soe päike ja mühinaga hoogu juurde koguv lindude ühiskoor võivad tekitada depreka. Ma olen kodus selline paras bitch, kes iga asja peale mega kiirelt ärritub. See ei ole nagu tavaline chill... Continue Reading →

Jess, märts on käes ja meie toidukuu väljakutse on saanud lõpu. Kõik saavad kergendanult hingata. Naabrimees ei pea enam hommikuti kukalt kratsides nuputama, kuidas pagan need linnud sellel talvel nii näljased on? Nimelt me õpetasime lapsed välja õhtu pimeduses naabrite linnumajasid tühjendama. Ainuüksi kogutud rasvapallidest ja sihvkadest saaksime suveni välja vedada. Ämm ja äi ei... Continue Reading →

Eile oli vastlapäev. Super ilm, aga mida polnud, oli lumi... See tundub selline oluline element pika liu laskmiseks. Ilmselt tuleb vastlapäeva traditsioone kohandada 21.sajandi talveoludele vastavaks. Liulaskmise asemel näiteks pikema puuksu laskmise võistlusega asendama. Seda tubast atmosfääri nähtust esineb peale hernesupi söömist meie peres alati, olenemata kas on lund või mitte. Katu tajus oma naiseliku... Continue Reading →

Pidime Huppa talveriideid testima. Korraliku testi jaoks on vaja korralikku külma. Istusime pätakatega siis akna peale ja hakkasime külma ootama. Plikadel olid juba kombed poolest saadik seljas ja kelgud ukse juures läikima löödud. Passisime siis nõnda kuni päevadest said nädalad ja nädalatest kuud. Ei mingit külma ega lume raasugi. Korra nagu vilksatas aknast valgeid helbeid.... Continue Reading →

Pealkiri on veits intrigeeriv, sest rikkaks me ennast ei ole veel söönud, kuid null toidukuluni jõudsime omal ajal küll. Sa nüüd ajad silmad punni ja ütled “WHAAAAT!! Kuidas saab null  eurot kuus kulutada söögi peale?”. Jep, meil oli elus päris pikalt periood, kus toidu eest ei maksnud midagi. Väikeste pausidega suisa kaks aastat. Ei, see... Continue Reading →